Selle aasta esimeses kvartalis oli taastuvelektri osakaal elektri kogutarbimisest 39 protsenti, mis on kaheksa protsendipunkti võrra rohkem kui eelmisel aastal, kuid elektrihinnad olid võrreldes eelmise aasta aprilliga pea viiendiku võrra kallimad.

Elering teatas, et esimeses kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 941 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Aasta esimeses kvartalis oli taastuvelektri osakaal elektri kogutoodangust 58 protsenti, eelmisel aastal oli see 55 protsenti. 

Mullusega võrreldes rohkem tuule- ja päikeseenergiat

Tuuleenergia moodustas esimese kvartali taastuvelektrienergia kogutoodangust 44 protsenti. Toodetud 414 gigavatt-tundi tuuleenergiat on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes pea poole võrra rohkem. Toetust maksti esimeses kvartalis tuuleenergia toodangule 7,6 miljonit eurot. Aasta esimese kolme kuu jooksul on väljamakseid tehtud seega 23 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest aasta piirkogusest.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas selle aasta esimese kolme kuu jooksul 41 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti jaanuarist märtsini elektrit 384 gigavatt-tundi, mis on üheksa protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Toetuseid maksti nendest kütuseliikidest saadud toodangu eest ligi 6,7 miljonit eurot.

Päikeseelektrijaamadest toodeti aasta esimeses kvartalis ja anti võrku 131 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on 45 protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Päikeseenergiast toodetud ja võrku antud elektri maht on aastaga pea poole võrra kasvanud ja selle eest maksti toetust 2,8 miljonit eurot.

Hüdroenergia toodang oli tänavu esimeses kvartalis 12 gigavatt-tundi ja toetustena maksti välja 86 000 eurot.

Taastuvelektri eest on tootjad tänavu jaanuarist märtsini toetusi saanud kokku 17,2 miljonit eurot, mis on samas mahus eelmisel aastal samal perioodil toetusteks makstud summaga. Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu esimeses kvartalis 100 000 eurot, mis on samas suurusjärgus kui eelmisel aastal samal ajal.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Taastuvenergia toetussummade kohta on detailsem info kättesaadav rahandusministeeriumi hallatavas riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris.

Languses elektrihind jäi mullusega võrreldes ikka kõrgeks 

Aprillis langesid elektrihinnad märtsiga võrreldes ligikaudu 19 protsenti, 73,3 eurole megavatt-tunnist. Hinnalangusele aitas peamiselt kaasa küttenõudluse vähenemine ning kõrge päikese- ja tuuletoodang kogu Baltikumis. Samas olid elektrihinnad võrreldes eelmise aasta aprilliga (60 eurot megavatt-tunni kohta) pea viiendiku võrra kallimad, olenemata et mõlemal perioodil Estlink 2 ühendus ühtmoodi puudus. 

“Sellele on elektrituru toimimise vaatest kaks selgitust,” ütles Eesti Energia energiakaubanduse analüütik Karl Joosep Randveer. “Esiteks oli Baltimaade turgudel väga olulisel kohal olev Läti hüdroenergia toodang tänavu rekordmadalal tasemel, mis omakorda kergitas vajadust kallimate, fossiilkütustel põhinevate allikate järele. Nende hind on aga otseselt seotud kõrge maagaasi hinnaga (43 eurot megavatt-tunni kohta aprilli alguses). Mida vähem on turul odavat ja paindlikult kasutatavat hüdroenergiat, seda suurem on nõudlus gaasil põhinevatele juhitavatele võimsustele. Kuna gaasihind järjepidevalt kerkis, aitas see kaasa ka Baltikumi elektrihindade kerkimisele.”

Piiratud ülekandevõimsusi asendas suures mahus päikese- ja tuuleenergia, õhtuti fosiilkütustel põhinevad tootmisüksused, selgitas Randveer. Rohke päikesetoodangu lisandumine langetab päevaseid hindasid rohkem kui kunagi varem. Tiputunnid on võrreldes kuu keskmise hinnaga märgatavalt kallimad.

“Kuna aprillis toodeti varasemate aastatega võrreldes vähem hüdroenergiat, sõltusime rohkem kallimatest põlevkivi- ja gaasijaamadest, mis omakorda kergitasid õhtutundidel hindasid märkimisväärselt,” ütles Randveer. “Koos rekordtugeva päikese- ja tuuletoodanguga ning viimaste aastate vaatest rekordmadala Läti hüdroenergia toodanguga nägime eelmiste aastatega võrreldes ekstreemselt kõikuvaid hindasid. Kui varem oli elektri hind hommikustel tipptundidel võrreldes kuu keskmisega ligikaudu 20-30 protsenti kallim ja õhtustel tundidel 40-60 protsenti kallim, siis sel aastal olid hinnad hommikutundidel kuu keskmisest koguni pea kaks korda kallimad, õhtuti kuni kolm korda kallimad.”

Randveer prognoosib, et rohke päikeseenergia toodangu ning Estlink 2 puudumisega seoses on sarnast vaatepilti oodata kõigil suvekuudel – õhtul puudub soodsa hinnaga elekter, mida Põhjamaadest importida. “See viib elektrihinna Baltikumis neil hetkedel väga kõrgele. Võrreldes viimase viimase kümne aasta aprillikuid, on päikese- ja tuuletoodangu osakaal Eesti tarbimises hüppeliselt kasvanud,” lisas ta.