Valitsus otsustas täna, et tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade kasutamiseks viiakse läbi enampakkumised, mis annavad tähtajalise õiguse kasutada maad tuulepargi rajamiseks. 

Enampakkumisele pannakse eri piirkondade peale kokku ligikaudu 85 km² riigimaad, millele hinnanguliselt oleks võimalik paigutada kuni 1100 MW tuuleenergia tootmisvõimsusi. Sobivatel aladel tuleb enne tuulepargi rajamist läbida planeerimis- ja loamenetlus või aladel, kus planeerimisprotsess hetkel ei käi, menetlus algatada. “Seni on maismaa tuuleparke kavandatud peamiselt eramaadele, kuid nüüd tekib arendajatel juurdepääs riigi aladele, mida varem tuuleparkide rajamiseks kasutada ei saanud,” ütles kliimaminister Yoko Alender. “See on oluline otsus, mis aitab kaasa puhta elektri tootmismahu kasvatamisele ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. Oleme riigimaid põhjalikult uurinud ja kaardistanud alad, kus mõju loodusele ja inimestele on võimalikult väike.“

Keskkonnaagentuuri põhjalike uuringute tulemusena leiti tuuleenergia arendamiseks sobivaid erineva suurusega alasid üle Eesti: Türi, Väike-Maarja, Vinni, Kose, Paide, Põhja-Sakala, Haljala, Kadrina, Järva, Põltsamaa, Viljandi, Lääne-Harju, Järva, Rapla, Valga, Tõrva, Kose, Alutaguse, Lüganuse, Viru-Nigula, Mulgi ja Lääne-Nigula omavalitsustes. Uuringuid rahastati Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel eraldatud Euroopa Liidu vahenditest.

Lisaks otsustas valitsus jätkata enampakkumistega ka nendel riigimaadel, mida Keskkonnaagentuuri analüüs ei hõlmanud, kuid mille sobivus tuuleenergeetika arendamiseks selgub kohaliku omavalitsuse läbiviidava planeeringumenetluse käigus. Esialgu tähendab see, et enampakkumisele pannakse ka lõppfaasi jõudnud Lääneranna tuuleparkide planeeringusse jäävad sobivad riigimaa alad ning edaspidi korraldatakse enampakkumisi teistel riigimaa aladel.

“Eesti on seadnud eesmärgi toota 2030. aastast riigisisese tarbimisega samas mahus elektrit taastuvatest allikatest. Selleks tuleb oluliselt suurendada tuuleenergia tootmisvõimsusi maismaal ,“ selgitas Alender.

Enampakkumise võitja saab esmalt kuni kolmeks aastaks ehk arendusperioodiks tingimusliku hoonestusloa. Arendusperioodil tuleb jõuda tuulepargi ehitusloani. Pärast ehitusloa saamist peab hiljemalt kahe aasta jooksul valmima tuulepark. Riigimaa antakse hoonestusõigusega kasutusse kokku kuni 39ks aastaks.

 Enampakkumise võitnud arendajad maksavad riigile tasu maa kasutamise eest, samuti makstakse maa kasutamise eest osa toodetud tuuleenergiast saadud tulust. Enampakkumistega alustatakse novembris ning neid viib läbi Riigimetsa Majandamise Keskus koos Maa-ametiga.