Elering esitas konkurentsiametile taotluse elektri ülekandeteenuse hinna tõstmiseks, põhjendades seda viimaste aastate investeeringute ja hoolduskulude kallinemisega, samuti kuludega, mis on seotud hajatootmise kasvu, varustuskindluse tagamise ning kriisivalmiduse suurendamisega.

Eleringi praegune ülekande tasu on 2013. aasta tasemel, ligikaudu 12,5 eurot megavatt-tunni kohta. Energiakriisist tingitud lisakulude katteks kasutas Elering Nord Poolilt laekunud ülekoormustulu, mida edaspidi lisakulude katteks kasutada ei saa. 

Elering taotleb tariifide tõstmisega aastast lisatulu 25 protsenti ehk ligikaudu 24,5 miljonit eurot. See tähendaks võrgutasu tõusu 12,5 eurolt 17,2 euroni megavatt-tunni kohta.

Tariifitõus puudutab otseselt Eleringi kliente – väikest hulka suurettevõtteid ja jaotusvõrguoperaatoreid, sealhulgas eelkõige Elektrilevi. Kodutarbijale jääb mõju piiratuks: Eleringi tasu moodustab praegu keskmise kodutarbija elektriarvest 5,9 protsenti. Suurtööstustele avalduv mõju oleks hinnanguliselt 1,1 protsenti elektri lõpphinnast.

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk selgitas, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on tarbijahinnaindeks kasvanud 56 ja ehitushinnad 46 protsenti, samas kui Eleringi võrgutasu on püsinud samal tasemel. Lisaks on elektritootmise ja tarbimise muutumine toonud Eleringile uue rolli. Kui varem liikus suurem osa Eestis toodetud elektrist läbi Eleringi võrgu, siis nüüd kaetakse tarbimine Eestis üha suuremas mahus jaotusvõrgudes olevate taastuvenergiaallikatega. 

“Elering on muutunud elektri transportijast varustuskindluse tagajaks – meie ülesanne on kindlustada elektri kättesaadavus ka siis, kui mõni elektrijaam rivist välja langeb või kui tuul ei puhu ja päike parajasti ei paista,” märkis Kilk.

Kogu Euroopas on Kilgi sõnul näha võrgukulude osakaalu suurenemist energia kogukuludes seoses võrgu rolli muutumisega. “Samas näitab analüüs, et iga võrku investeeritud euro toob energia kogukulusid kokkuvõttes kahe euro võrra alla,” sõnas Kilk.

Investeeringud  töökindlusesse – näiteks vanade liinide ja alajaamade uuendamine – on praegu kuni kolm korda kallimad kui mõned aastad tagasi. Hooldustööde maksumus on tõusnud ligikaudu 40 protsenti. Lisaks avaldavad Eleringi kuludele mõju viimaste aastate suured investeeringud, mille eesmärk on suurendada võrgu läbilaskevõimet ja kriisikindlust. Soetatud on kriitiliste seadmete varusid ja avariitaastesüsteeme.

Kui konkurentsiameti menetlus kulgeb plaanipäraselt, võivad elektri ülekande uued võrgutasud jõustuda 2026. aasta esimeses kvartalis.