“Varem oli suhtlus juhtkonnaga üsna kauge, kohati tundus, et me ei jõudnud teineteiseni,” meenutas Heliforsi taristu tiimijuht Andrei Lihhovenkov, kes peab globaalsest kontsernist Eesti ettevõtteks kujunemisel suurimaks plussiks uue juhatuse avatust ja abivalmidust.

Nüüdseks on tema sõnul juhtkonna ja töötajate vahel tekkinud tõeline mõistmine – inimesed kuulavad, märkavad ja toetavad üksteist. Just see on tema hinnangul aidanud kollektiivil aasta jooksul toimunud muudatusega kergemini kohaneda.

Lihhovenkovi jaoks on see periood olnud eriline ka isiklikus plaanis. Koos ettevõtte arenguga muutus temagi roll ja vastutus. “Hetkel on ettevõttes väga positiivne õhkkond, mis igapäevaselt süstib sinusse palju energiat,” ütles ta, tunnistades, et tunneb end Heliforsis tõeliselt koduselt.

Uus roll ja sujuv kohanemine

Lihhovenkov liitus ettevõttega kümne aasta eest vahetult pärast Tallinna Polütehnikumi lõpetamist. Alustanud müüja-logistikuna, seejärel müügispetsialistina, tähistas ta tänavu oma tööjuubelit tiimijuhi ametikohaga.

Alguses oli ta üsna ärevil, sest ta polnud varem juhirollis olnud, ent samas tahtis end kindlasti proovile panna. “Tegelikult läks kõik üllatavalt sujuvalt, sest meie juhatuse liikmed toetavad, õpetavad, koolitavad ning annavad tagasisidet. Kui tekivad kiired ja kriitilised olukorrad, võetakse kohe ühendust, räägitakse läbi, jagatakse kogemusi ning leitakse ühiselt sobiv lahendus,” nentis ta.

Iganädalased kohtumised ja arutelud juhatusega on nüüd osa igapäevatööst. Sügise hakul toimunud juhtidele strateegiapäeval jagas ettevõtte omanik samuti nõuandeid ja soovitusi ning aitas kitsaskohtadele lahendusi leida.

Ka taristu osakonnas on viimastel kuudel toimunud suured muutused. Vanast koosseisust on jäänud vaid üks inimene, lisandunud on palju uusi kolleege. Lihhovenkovi eesmärk on luua tugev, vastupidav ja professionaalne tiim, mis suudab toime tulla iga olukorraga.

Paralleelid saalihokiga

Andrei võrdleb oma tööd tihti oma hobiga – saalihokiga. “Saalihokis on mängustrateegiad – kaitse ja rünnak –, mida oma töös kasutan samamoodi. Kuna konkurents on meie valdkonnas tihe, tuleb objektide puhul mõnikord olla kaitses, mõnikord aga agressiivsem, olenevalt turul olevast olukorrast,” tõmbas ta paralleeli saalihokiga, mis on pakkunud talle kui tiimijuhile samuti omamoodi tuge.

Tema enda loodud saalihokitiim on olnud talle suureks inspiratsiooniks. Samuti näeb Lihhovenkov hokitiimi vedamise ning juhirolli ja praeguse taristu osakonna uuendamise vahel tugevat seost, sest mõlemad on ta justkui nullist üles ehitanud. “Tahtsin liigasse mängima saada, aga sel hetkel ükski olemasolev meeskond ei tundunud õige. Mõni ei tahtnud mind, sest mul oli kogemust “vaid” viis aastat, samas kui teised on mänginud juba lapsepõlvest saati,“ meenutas ta. „Ja siis võtsin vastu otsuse, et teen oma tiimi.”

Ta leidis mängijad, hakkas neid treenima ja nüüd teeb tiim trenni mitu korda nädalas ning mängib liigas juba neljandat hooaega. “Oleme liigatasemelt juba kõrgemal kui kesktase,” rõõmustas ta tulemuste üle. See kogemus on õpetanud talle meeskonnatööd, järjekindlust ja juhtimist – oskusi, mis on asendamatud ka Heliforsis.

Parem õhkkond, lihtsamad protsessid

Heliforsis, varem ka SLO ja Sonepar Eesti nime kandnud elektrimaterjalide hulgimüügiettevõttes hoiavad Lihhovenkovit nii töökaaslased kui ka töö ise. “Mul ei ole siin kunagi igav olnud,” tunnistas ta. Kui hetkel on tema suurimaks väljakutseks juhirolliga seonduvad ülesanded, siis varasemast peab ta isiklikuks saavutusteks võimalusi vedada algusest lõpuni Eesti erinevaid suurobjekte, nagu IKEA, MUBA või Kalevi Panorama.

“Nüüd olme palju paindlikumad ja otsused sünnivad kiiremini,” võrdles ta eelnenud aega suurkorporatsioonis tänase ettevõtte töökultuuriga. “Muutused on olnud olulised. Atmosfäär on muutunud paremaks, protsessid on lihtsamad, infot on rohkem ja inimesed on kaasatud. Kui muutused viivad edasi, siis on need õiged muutused.”