Eesti elektri- ja energeetikasektor seisab silmitsi paradoksiga, mis meenutab pingelist tasakaaluharjutust kõrgepingeliinil. Ühelt poolt kummitab valdkonda kriitiline tööjõupuudus, teisalt on Tallinna Tehnikaülikool otsustanud sisseastumise lävendi veelgi kõrgemale tõsta. See aga pole tehtud kiusu pärast, vaid on siiski strateegiline samm, et sõeluda välja need, kelle matemaatiline vundament peaks vastu ka kõige keerulisematele insenertehnilistele väljakutsetele.

Kui mullu purustas sisseastujate huvi elektroenergeetika ja mehhatroonika vastu rekordeid, siis tänavu ootab ees uus reaalsuskontroll: kas karmimad nõuded peletavad huvilised eemale või hoopis suurendavad eriala prestiiži?