Tänavune Onnineni Energiapäev tõi kokku suurema osalejate arvu kui kunagi varem ning lisaks põnevatele tooteesitlustele messialal käsitleti mitmel laval ettekannete ja arutelude käigus põnevaid ja aktuaalseid teemasid, mis puudutasid nii energiat kui ka jätkusuutlikkust.

Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg tõi ettekandes esile Eesti energiasüsteemi ees seisvad väljakutsed, rõhutades vajadust läbimõeldud ja tehnoloogianeutraalse energiapoliitika järele.

“Kõige suuremad takistused, mis ei lase meil riigina rikkaks saada, ei ole maksud ega bürokraatia, vaid hoopis muud asjaolud: uutele turgudele pürgimine, kõrged energiahinnad ja oskustööjõu puudumine,” ütles Landsberg, kelle sõnul on energeetikal keskne roll Eesti tugevuse ja toimiva riigi tagamisel.

“Kui meil on kõrged energiahinnad, ei tule siia innovatiivsed ettevõtted. Kui innovatiivseid ettevõtteid ei tule, ei jätku meil riigina raha, et õpetajatele, arstidele palka maksta. Kui meil ei ole õpetajaid, arste, ei teki meil uusi insenere – see on surmalõks,” rõhutas ta.

Elektrifitseerumine on juba täies hoos

Landsberg märkis, et kogu energiamajandus liigub üha enam elektripõhisuse suunas. “Kõige suurem muutus, mida ette nähakse, on see, et kogu energiamajandus hakkab üha rohkem ja rohkem põhinema elektril. Elekter omandab tsentraalse rolli tuleviku energiasüsteemis tervikuna,” ütles ta, viidates nii elektriautodele kui ka soojuspumpadele ja tehisintellekti arengule.

“Ei ole maailmas ühtegi riiki, mis oleks madala energiatarbimisega ja samal ajal rikas – ega ka vastupidi,” tõi Landsberg välja, rõhutades, et riigi rikkus tuleb tootlikkusest, mida saab kasvatada inimese töö asendamisega masinate ja seadmetega. See omakorda suurendab energiatarbimist ning kasvatab ühiskonna ja riigi jõukust.

Eesti energeetikat tuleb arendada tervikuna

Eesti energeetika tulevikku arutati ekspertide paneelis, kus keskenduti küsimusele, millised on meie valikud aastaks 2040. Arutelus kõlasid mitmed teravad seisukohad nii investeeringute ajaloo, poliitiliste otsuste kui ka tehnoloogiliste valikute kohta.

Bisly juhatuse liige Ants Vill sõnas, et Eesti ühiskond on jõudnud punkti, kus tuleb teha suuri, kalleid investeeringuid. “Tulebki kulutada ja tuleb kulutada võrdlemisi suuri summasid,” sõnas ta, viidates, et valikute tegemine tehnoloogiate vahel – näiteks meretuuleparkide või tuumajaamade rajamine – on keeruline ja nõuab laiapõhjalist arutelu.

Alexela juhatuse esimees Marti Hääl rõhutas, et suur pilt peab olema paigas, enne kui hakatakse üksikuid samme astuma. “Kuni sa tervet plaani ei tea, siis nurga pealt midagi tegema hakates võib pärast selguda, et oled vales kohas,” märkis ta, viidates, et liigne politiseeritus on muutnud energeetika teema ebapraktiliseks ja segaseks.

Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg nentis, et lootmine vaid välisühendustele – nagu Estlink – ei ole end õigustanud. “Ideaalmaailm on tõesti see, et meil Euroopa Liidus on ühine elektriturg ja toodetakse seal, kus on kõige odavam seda toota. Aga reaalmaailmas see nii ei toimu,” sõnas ta. Hamburg rõhutas, et elektrisüsteemi tuleb vaadata kui tervikut, mitte loota, et üksikud ühendusliinid kõik probleemid lahendavad.

Hääl lisas, et süsteemi riskikindluse tagab mitmekesisus: “Kui Eesti kõige suuremaks elektrijaamaks osutuks 650megavatine Estlink 2, siis me oleks ikka täitsa jamas,” ütles ta, viidates vajadusele hajutatud ja mitmekesise tootmissüsteemi järele.

Eksperdid olid ühel meelel, et Eesti energeetika vajab selget pikaajalist plaani, süsteemi mitmekesistamist ja poliitilist järjepidevust. Suured investeeringud on vältimatud ning tehnoloogiate valikul tuleb lähtuda nii majanduslikust mõistlikkusest kui ka varustuskindlusest.

Väliskülalistest esinejad suunasid pilgu kaugemale tulevikku

Bisly Chief Commercial Officer Eric Haitjema tõdes, et tervelt 95% elumajadest on praegu veel mittenutikad ja viiest protsendist “nutimajadest” töötab täie efektiivsusega vaid omakorda viis protsenti. Seega on elamute tehnosüsteemide automatiseerimine kahtlemata väga suure potentsiaaliga valdkond, mis aitaks edu korral vähendada oluliselt kinnisvarasektori süsinikujalajälge.

Kopenhaageni Tuleviku-uuringute Instituudi (Copenhagen Institute for Future Studies) asedirektor ja tunnustatud futurist Thomas Geuken tuletas kuulajatele meelde, et tulevikuks valmis olemine tähendab valmisolekut erinevateks stsenaariumiteks.

“Tulevik on ainult meie peades ja tänaste lahendustega ei saa me lahendada homseid probleeme,” märkis Geuken, kelle sõnul eeldab inimkonna ees seisvate probleemide lahendamine tohutut innovatsioonihüpet, mida praegu veel ette näha pole.  

Jätkusuutlikku tulevikku saab luua vaid üheskoos

Onnineni Baltimaade tegevjuht Kuuno Kirspuu rõhutas päeva lõpetuseks peetud kõnes ettevõtte missiooni jätta meie lastele ja lastelastele parem maailm. “Tulevik on meie endi ja meie laste ning järgneva põlvkonna loodav maailm,” ütles Kirspuu. “Seetõttu oleme võtnud missiooni teha äri, mis jätab võimalikult väikese kliimajälje ning toetab elurikkust ja jätkusuutlikku elu.”

Kirspuu sõnul on Onnineni eesmärk pakkuda tehnilisi lahendusi, mis aitavad klientidel vähendada oma keskkonnamõju ning toetada elurikkust. “Meie tegevus peab olema kooskõlas looduse ja ühiskonna heaoluga, et tagada jätkusuutlik elu ka tulevastele põlvedele,” rõhutas ta.

Onnineni Baltimaade juht rõhutas, et ettevõtte edu ja mõju sõltub tugevatest partnerlussuhetest ning ühiste väärtuste jagamisest. „See, mida me siin teeme, on rohkem kui lihtsalt äri – see on panus meie ühisesse tulevikku,“ ütles Kirspuu.

Energiapäev näitas, et ettevõtted on valmis võtma vastutust ning tegema koostööd, et kujundada keskkonnasõbralikumaid ja innovaatilisemaid lahendusi. Onninen on selles protsessis aktiivne eestvedaja ning jätkab oma panuse suurendamist.