Tänavusel Arvamusfestivalil olid tähelepanu all energiaga seotud teemad, sest selles valdkonnas tehakse lähiajal suuri otsuseid, kuid enne tuleb jõuda järelduseni, milline lahendus on Eestis kõige konkurentsivõimelisem.

Arutelus osalesid keskkonna- ja energeetikaminister Andres Sutt, keskkonnateadlane Grete Arro, Vindri asutaja Jan-Olav Øderud, Hollandi suursaadik Eestis Sander van der Sluis, Neo Performance Materialsi esindaja Vasileios Tsianos ning Maailma Energeetikanõukogu Eesti komitee peasekretär Priit Mändmaa.

Vestlusringi keskmes olid teiste riikide õppetunnid taastuvenergia kasutusele võtmisega. Maismaa tuuleparkide arendaja ja taastuvenergia ettevõtte Vindr Baltic juht Marko Viiding rõhutas, et tuumküsimus on, millistest allikatest me elektrit toodame, ning seega on mõistlikult ja põhjalikult planeeritud tuulepargid Eesti energialahenduste portfellis võtmetähtsusega. 

Tuuleenergia arendamine on kiireim ja efektiivseim lahendus 

Arutelu avas Maailma Energeetikanõukogu Eesti komitee peasekretär Priit Mändmaa kujundiga kolmejalgsest toolist, mille jalgadeks on hind, varustuskindlus ja keskkonnamõju. “Need kõik peavad olema samas mõõdus, sest kui üks jalg on liiga lühike, on kogu tool viltu,” nentis ta. Eestis on taastuvenergia osakaal märkimisväärne, kuid suuremad tootmis- ja salvestusmahud aitaksid hoida elektri hinda tarbija jaoks soodsamal tasemel.

“Uued tuulepargid saavad anda soodsa ja Eestis toodetud elektri, kuid mõistame, et nende kõrvale on vaja juhitavaid võimsusi ja salvestustehnoloogiaid, et tagada elektrivarustuse stabiilsus igas olukorras. See ongi energiamiks ja tuuleenergia mängib siin olulist rolli,” sõnas Viiding. Tema sõnul mängivad selle kõige juures olulist rolli ka meie enda käitumine ja tarbimisharjumused. Tootmine ja tarbimine määravad, kui tõhus ja jätkusuutlik on kogu energiasüsteem.

Kasv, mis tugineb targal energiakasutusel ja läbipaistvusel 

Tallinna Ülikooli teadlane, hariduspsühholoog Grete Arro tuletas meelde tõsiasja, et iga tehnoloogiline uuendus võib suurendada ressursikasutust. Ta tõi näiteks Jevonsi paradoksi: kui auto mootorit muuta energiatõhusamaks, hakatakse tihti rohkem ja kaugemale sõitma. Arro jäi seisukohale, et keskkonnaeesmärkide nimel on vaja muuta nii energiatootmise viisi kui liikuda nn kasinuse (ingl k frugality) suunas – vähem tarbimine peaks olema eesmärk omaette, sest teisiti keskkonnaprobleeme ei leevenda. Neo Performance Materialsi esindaja Vasileios Tsianos osutas samas sellele, et kui võtta aluseks suhtarvud, siis on tarbimistrend hoopis selgelt vähenev.

Mändmaa tõi välja, et pole olemas last, kes ütleks, et tuulik on kole, vaid see on täiskasvanute hirmude probleem. “Just seepärast on oluline, et inimesed näeksid oma silmaga, kuidas tuulepark töötab ja milline on selle tegelik mõju. Hirmude hajutamine algab ausast infost, mitte reklaamsõnumitest, mis tänases valimiseelses keskkonnas toetuvad pahatihti poliitilistele eesmärkidele, mitte ühiskondlikule heaolule,” ütles Mändmaa.

Arutelus kõlas mitu korda kogukonna kaasamise olulisus. Rootsi ja Hollandi kogemus näitab, et vastuseis on väiksem, kui kohalik omavalitsus saab arendustest otsest rahalist kasu. Vindri kaasasutaja Jan-Olav Øderud märkis, et maksutulu peaks minema otse KOVile, mitte hajuma riigieelarvesse, mis oleks ka aus ja motiveeriv lahendus ka Eestis.

Kas taastuvenergia tasub ära ka ilma riigi toetuseta?

Energia- ja keskkonnaminister Andres Sutt märkis, et maismaa tuuleenergia arendamiseks pole otsest subsideerimist tingimata vaja, kuid seepärast sobivadki vähempakkumised, et ettevõtjad annaksid selle hinnangu ise. 

Øderudi sõnul toimub Põhjamaades ja Lätis maismaa tuuleenergia arendamine valdavalt ilma riikliku rahalise toeta. Norra kogemus näitab, et elektrienergia tootjatele on toetuse maksmise asemel on mõistlikum kindlustada elektrienergia otseostulepingute sõlmimist. See tähendab, et turule jõuavad vaid parimad ja kuluefektiivseimad projektid.

Arvamusfestival toimus 8. ja 9. augustil Paides.