Eksperdid aitavad spordivalgustuse muuta paindlikuks ja säästlikuks. “Leedvalgustite areng on muljetavaldav”
Paari aasta eest sai Kadrioru staadion spordirahva rõõmuks uue valgustuse. Selles mängisid oma rolli ka Viru Elektrikaubanduse eksperdid.
“Nõuded peaareeni valgustusele on siiani vähemalt Eestis kõige kõrgema standardi järgi tehtud,” kinnitab ettevõtte valgustuse valdkonna juht Sten Sooäär. Varasem valgustus oli seal tema sõnul pea olematu, seega ehitati välja täiesti uus valguslahendus.
“Kadriorus on tarvis väga head valgustust, et kvalifitseeruda kõrgetasemeliste võistluste korraldajaks,” selgitab Sooäär. “Põhiteema on see rahvusvaheliste võistluste puhul, kus on suur raha mängus. Ülekanded jõuavad paljudesse riikidesse, seega telepilt peab olema laitmatu.”
Seepärast võeti valgustuse projekteerimisel ja ehitamisel aluseks UEFA juhendi “UEFA Stadium Lighting Guide 2016” B-valgustustase ning WA (endine IAAF) kehtivad nõuded. Viru Elektrikaubandus tarnib valgustid, materjalid, teeb valgusarvustused ja kontrollib vastavust standarditega.
“Pole vahet, kas sise- või välisvalgustus — me arvutame vastavalt lähteülesandele välja, kui palju ja milliseid valgusteid vaja läheb,” kirjeldab spetsialist. “Toetame ka ehitajat tehniliselt selles, kuhu ja millise nurga all valgustid suunata.”
Nii käis ka Kadriorus. “Seal pandi püsti 50-meetrised prožektormastid — kõige kõrgemad Eestis,” sõnab Sooäär. Kahel neist on üle 50 valgusti, kahel üle 60, kuid kõik need mastid on projekteeritud välja kandma kuni 100 sellist prožektorit, kui soovitakse peaareeni valgustusklassi tulevikus veelgi suurendada, näiteks UEFA A-valgustustasemele.

Erinevad suurprojektid
Kuna Viru Elektrikaubandus sai spordivalgustuse nišis jala ukse vahele õige varakult, on nende portfellis teisigi suurprojekte. “Alustasime välispordivalgusega juba üle 10 aasta tagasi ning kõik sai alguse Käärikult,” selgitab Sooäär. “Kogu Kääriku spordibaas ja Tehvandi spordikeskus on meie valgustuslahendustega tehtud.”
Suure ja vastutusrikka projekti sihiks oli 2027. aasta laskesuusatamise MM-etapp. “Ei ole nii, et kellelgi tuleb idee – paneks paar pirni põlema, et oleks õhtuti valgem ringi liikuda. See on vaid kaasnev hüve,” rõhutab Sooäär. “Neid asju mõeldakse pika perspektiiviga ja lahendused leiavad aastakümneid kasutust.”
Tehvandi staadioniala sai kuus lisamasti ning lasketiirul, uuel trahviringil ja metsaringidel on uus valgustus. “Ehitamise ajal kaasati meid paljudele koosolekutele, mis valgustust puudutasid. Nad tahtsid, et me oleksime operatiivselt spetsialistina toeks,” meenutab Sooäär.
Loomulikult ei tule Kääriku- või Kadrioru-tüüpi suurprojekte Eesti turul iga päev ette. Kümne aasta jooksul on tegutsetud objektidel Narvast kuni Hiiumaani, näiteks vahetati ka Pärnu Rannastaadioni valgustid modernsete vastu.
Mullu oli Viru Elektrikaubandusel kaks mõõdukamat staadioniprojekti, üks neist Jüri Gümnaasiumi staadion. “See oli päris tõsine omavalitsuse projekt,” tõdeb Sooäär. “Kergejõustikustaadion koos jalgpalliplatsiga on 30-meetriste mastidega valgustatud, kõrval ka korvpalliväljakud, mis valgustati korralikult 800 luksi tasemel, lisaks rannavõrkpalli platsid. Seega sai päris uhke!”
Säästlik ja paindlik
Edu valemiks on leedvalgustid. “Olime õigel ajal õiges kohas ja leidsime hea partneri Hollandist, kellega teeme koostööd tänaseni,” kirjeldab Sooäär spetsialiseerunud spordivalgustite tarnijat.
Leedtehnoloogia on ka kõigist vanadest alternatiividest oluliselt säästvam. “Leedvalgustite areng avaldab muljet, iga uus tootepõlvkond on efektiivsem,” lisab spetsialist. Tänased valgustid suudavad võrreldes 10 aasta tagustega samal võimsusel vähemalt kolmandiku võrra rohkem valgust välja anda.

Lisaks on leedspordivalgustus paindlikum kui vanad haliidprožektorid. “Jama oli, kui toimus näiteks lühiajaline voolukatkestus. Lamp pidi enne uuesti tööle hakkamist maha jahtuma,” selgitas Sooäär leedtehnoloogia-eelseid probleeme.
Nüüd seda muret enam ei ole. Leedvalgustite võimsust saab vähendada — treeningute ajal on reeglina kasutusel 10%–20% täisvõimsusest, valgustuse ühtlus platsil aga oluliselt ei muutu. Varem oleks energiasäästu saavutamiseks kustutatud osad prožektorid ja valgustatud ala jäänuks “auklikuks”.
“Nii tulebki kokkuhoid mitmes aspektis,” sõnab Sooäär. “Leedvalgusti on ise juba säästlikum, teiseks võib seda kasutada ühtlase, kuid hämarama valguse loomiseks. Keskmine Eesti staadioni valgustustase on umbes 500 luksi. Harjutamise jaoks kasutatakse tavaliselt 50–75 luksi.”
Uute valgustitega muutub ka staadioni halduri elu mugavamaks — tegelikult ei pea isegi ise platsil kohal olema. Valgustuse juhtimisel peab vaid internetiühendus olema ja nii saabki vastavalt treeneri soovidele valgustust oma mobiili või arvuti abil kasvõi kodust diivanilt juhtida.
Igakülgne tugi ehitajale
Sellise tarkvara ja juhtimise kasutamine on üks Viru Elektrikaubanduse tugevusi. Suures plaanis hakkab koostöö objekti ehitajaga aga juba projekteerimise faasis, kus ettevõte on know-how’ga toeks.
Aspekte, mida punktuaalselt jälgida, on mitmeid. Eestis kasutatakse spordivalgustuse projekteerimisel üldjuhul standardit EVS-EN 12193:2019/AC:2023.
“Seal on väga täpselt reglementeeritud nõuded, millele peab rajatav paigaldis valgustehniliselt vastama,” rõhutab Sooäär. “See omakorda sõltub spordialast, mida harrastatakse, ning alaliitudest ja sellest, kas võistlused on Eesti-sisesed või rahvusvahelised.”
Valgusstandardid on olulised ka teleülekannete jaoks. “Prime-time on ikka õhtune aeg,” selgitab ta. “Selliste olulisemate spordiobjektide puhul, mis plaanitakse ehitada kõrgemaid standardeid arvestades, on oluline mõttekoht: kas lähed lahendust tegema tundmatu tootega või eksperdiga, kel on vastav kogemus analoogsete projektide lahendamisel.”
Ometi on tänapäevane valgustus tähtis ka väiksematele staadionitele. “Talv, kui üldse, algab enamasti jaanuaris. Seega saab paljusid trenne pikalt väljas teha, aga augustist lähevad õhtud juba päris varakult pimedaks,” põhjendab Sooäär.
Sooääre sõnul on kaks põhiparameetrit valgustihedus (heledus) ja valgustuse ühtlus. Kiires kontaktspordis hakkavad hämarad kohad kohe häirima, seega peavad valgusvihud olema ideaalselt suunatud. Juba Kadrioru peastaadioni enam kui 200 prožektori näitel on selge, et valgustite suuna reguleerimine on nagu teadus.
Viru Elektrikaubandusel on ka oluliselt laiem ampluaa. Spordivalgusteid käiakse ka hooldamas, süsteemi tarkvara uuendamas ja vajadusel remontimas. Lisaks müüakse laia valikut elektriseadmeid, spetsialistina tegeletakse nii tänavavalgustite kui ka sise- ja tööstusvalgustusega.