Pikaaegse kogemusega kodumaine elektritööde ettevõte Electrum lõpetas tänavu mahuka projekti Viljandi uues haiglas Tervikum, mille käigus paigaldati 400 kilomeetrit kaableid ning rajati kogu hoone elektrisüsteem.

Electrum tegi Tervikumi ehitusel kõik tugevvoolu paigaldustööd ja automaatika kaabelduse, nõrkvoolusüsteemide ning elektri välisvõrkude töö tegid teised töövõtjad. Samuti olid spetsiifiliste meditsiiniseadmete ning mõne muu haruldasema elektrotehnilise sõlme häälestuseks ja käivituseks platsil eraldi töövõtjad. “Kuid kõik ülejäänu oli meie kätega tehtud,” kirjeldas Electrumi projektijuht Sander Kuusk tööde mahtu.

Tööprojekt valmis ehituse käigus

Suuri väljakutseid põhjustas pikaleveninud projekteerimisprotsess. “Sellist elektritööd saab teha ainult tööprojektiga, aga seda tööde alguseks ei olnud. Tööprojekti koostati sisuliselt terve selle ehituse ajal,” selgitas ettevõtte juht Peeter Kuusk, kelle sõnul tehti ehituse käigus projekti hulgaliselt muudatusi, mis tähendas nii tehnilise lahenduse kui ka töömahu muutust.

Projektijuht Sander Kuuse sõnul oli suurele haiglale iseloomulikult objektil palju tehnilisi sõlmi, nagu operatsioonisaalid, röntgeni- ja MRT-osakonnad, vertikaalne automaatladu, erinevad elektrilised uksed ning hulk erinõuetega ruume, mille täpne sisu ja sellest tulenevalt ka töömaht selgusid ehituse käigus.

Eriti keeruline oli olukord automaatikaga, kuna automaatika tööprojekti põhimaht sai Kuuse sõnul valmis ehitusperioodi lõpukolmandikuks, kuid väiksemaid pintslitõmbeid tehti seal päris lõpuni välja. “Oli vaja väga kiiret reageerimist, et prognoosimatute portsudena meieni jõudvat töömahtu läbi seedida,” kirjeldas projektijuht pingelisi hetki.

Ajasurve tõttu tuli kaasata lisatööjõudu

“Meie firma ehitusvõimsus ehk võime teha kontrollitud kvaliteediga elektrimontaaži mingis kindlas ajaühikus on Eesti kontekstis väga korralik. Häbenema me kindlasti seda ei pea, kuid Tervikumi ehitusel sai võimsuse ülempiiri aegajalt kätte küll,“ meenutas Sander Kuusk.

“Asi on selles, et ehitusprotsessi võib lihtsamal objektil inimkäte lisamisega kiirendada nii palju arv kordi, kui palju lisandub kätepaare. Kuid keerulisel objektil selline matemaatika ei toimi. Vastupidi, see toob kaasa kvaliteediprobleeme ning nendega riskida me ei soovi,” lisas ta.

Erinevatel põhjustel kuhjunud ajasurve tõttu tuli Kuuse sõnul projekti õigeaegseks lõpetamiseks leida kiiresti lisatööjõudu. “Jooksed ajaga võidu ja helistad pidevalt läbi kõiki asjalikke elektrikke, keda vähegi tead. Samas tuleb jälgida ka seda, et meie juhtimisstruktuur selle täiendava tööjõuga hakkama saaks. Kahur võib suur olla, aga temast on kasu ainult siis, kui ta õiges suunas pauku teeb,” sõnas Kuusk.

Kokku töötas objektil Electrumi poolt ligi 45 elektrikku: 14 oma ettevõttest ja lisaks pikaajalised koostööpartnerid, kes on ettevõttega seotud alltöövõtu vormis. “Peaaegu oma inimesi oli 25 ja veel 20 oli kaasatud selliseid elektrikke, kes tulid appi ainult selle projekti jaoks,” täpsustas Sander Kuusk. Lisaks temale endale olid Electrumi projektijuhtidest Tervikumis ametis veel Andrei Artjomov ja Allan Salumaa. Erinevates rollides lõid kaasa mitmed Electrumi töötajad, kes muidu objektidel ei tegutse, nende hulgas ka ettevõtte juht Peeter Kuusk.

Vaskkaabli kõrge hind tõi kaasa turvaküsimused

Hoone kompaktse arhitektuuri tõttu tuli alumiiniumkaablite asemel kasutada vasest magistraalkaableid. “Kaabli pöörderaadiusi ei andnud sättida alumiiniumi järgi, vaid see materjal pidi olema vask. Kogu magistraalkaabel oli sellel objektil vasest, mis on tegelikult suhteliselt haruldane,” selgitas Kuusk.

Jämedate vaskkaablite kõrge hinna ja nende tavatult mahuka kasutuse tõttu tuli iseäranis suurt tähelepanu pöörata turvalisusele. “Kui keegi halbade kavatsustega inimene tahtnuks näiteks meetrise tüki käejämedust vaskkaablit kokkuostu viia, saanuks ta selle eest ligikaudu 50 eurot,” märkis Kuusk.

“Juba paigaldatud kaabli asendamise kulu oleks olnud pööraselt suur — me pidime selliste riskide realiseerumise võimaluse viima minimaalseks,” kirjeldas projektijuht, kelle sõnul pandi paigaldamist ootavate kaablite valvamiseks objektile spetsiaalsed kaamerad.

Koostöö tarnijatega sujus edukalt

Materjalitarned jaotati erinevate tarnijate vahel ning peamine kaablitarnija oli Esvika. “Minu poolt vaadatuna sujus see osa päris õlitatult. Midagi kuskilt kaugelt pikka aega ootama ei pidanud ja kõik, mis oli kokku lepitud, toimis,” kiitis Kuusk koostööd tarnijatega ning toonitas ka kolleeg Andrei Artjomovi olulist rolli paigaldustööde ja tarnete ajastamisel.

Esvika Tartu tiimijuht Sairi Aarelaid sõnas, et ka neile oli koostöö Electrumiga sujuv. “Projektijuht Andrei mõtles põhjalikult tööprotsessid ette, tänu millele oli viimasel hetkel rabelemisi väga vähe. Kogu Electrumi meeskond on alati avatud ja konkreetne ning tänu sellele kujunes ka nii suure projekti nagu Viljandi haigla kaabelduse materjali organiseerimine üllatavalt sujuvaks.”

Aarelaid tõdes, et Esvikale oli suurim väljakutse kaabli õigeaegsete tarnete planeerimine ja pidev suhtlus tehasega jälgimaks tarneprotsessi, et kaup oleks kindlasti kokkulepitud ajal objektil paigalduseks valmis.

“Tänu Eesti tarnijale Prysmian Groupile möödus pea kaheaastane koostöö Viljandi haigla kaablite tarnega valatult ka siis, kui projekteerija viimasel hetkel kaabli koguseid või marke muutis,” ütles ta.

Kõik osapooled andsid endast maksimumi

Sander Kuusk soovis Tervikumi projektist rääkides eriti esile tõsta oma meeskonda. “Meil tegid ikkagi kõik väga kõva pingutuse. Mootori kõik silindrid töötasid täie võimsusega,” märkis Kuusk, kelle sõnul oli asjalik koostöö lisaks tarnijatele ka peatöövõtjatega.

“Tervikumi ehituse peatöövõtjad olid Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust, kellega koostöö püsis vaatamata pingelisele graafikule konstruktiivne. Täname ka peatöövõtjat usalduse eest,” lisas ta.

Vaatamata edukalt kulgenud suurele projektile ei tähenda see Kuuse sõnul elektriinstallatsiooni sektoris eelist järgmistel hangetel. “Meie tegevusalal see referents nii väga ei loe. Meie valdkonnas on nii, et iga uue objekti puhul alustame konkurentidega samalt stardijoonelt — konkureerime ikkagi ainult hinnaga.”