Elektrilevi esitas avalikule konsultatsioonile elektri jaotusvõrgu arengukava aastateks 2026–2036, mille kohaselt vajab Eesti jaotusvõrk järgmise kümnendi jooksul ligi 1,9 miljardit eurot investeeringuid, et suurendada võrgu läbilaskevõimet, töökindlust ja kriisikindlust.

Ettevõtte sõnul ei kata praegused võrgutasud kogu vajalikku rahastust. Lisaks 1,9 miljardile eurole vajab võrgu kriisikindluse tugevdamine veel ligikaudu 350 miljonit eurot, millele samuti tänastes tasudes katet ei ole.

Investeeringute kasvu peamiseks põhjuseks on kiiresti muutuv elektritarbimine. Jaotusvõrgu tipunõudlus on viimastel aastatel püsinud 1250–1450 megavati vahel, kuid prognoosi kohaselt kasvab see järgmise kümne aasta jooksul 20–30 protsenti, ulatudes 2036. aastaks ligi 1788 megavatini. Suurimat mõju avaldavad transpordi elektrifitseerimine, energiasalvestuslahenduste kasutuselevõtt, tööstuse areng ja hoonete üleminek elektriküttele.

Kiiresti on kasvanud ka hajatootmine – kui 2016. aastal oli võrguga ühendatud hajatootjate koguvõimsus 35 megavatti, siis 2025. aasta lõpuks oli see kasvanud 1047 megavatini.

Tarbimise maht Elektrilevi võrgus aastatel 2016–2025

“Täna on 28 protsenti meie võrgust jõudnud oma projekteeritud eluea lõppu ja see protsent kasvab aasta-aastalt. Meie eesmärk on seada sellele pidur ning investeerida järgmisel 10 aastal võrkudesse ligi 1,9 miljardit. Nii tagame varustuskindluse, tootjate ja tarbijate mõistlike kuludega võrku liitmise ning tänapäevastele ootustele vastava kliendikogemuse,” ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Investeeringud peaksid parandama ka võrgu töökindlust. Elektrilevi viimase viie aasta keskmine rikkeline katkestusaeg kliendi kohta on olnud 235 minutit ehk ligi neli tundi aastas. Riikliku energiamajanduse arengukavaga kooskõlas on ettevõtte eesmärk vähendada see näitaja 2035. aastaks 120 minutini ehk kahe tunnini aastas. Aastatel 2010–2025 on ilmastikukindlate liinide osakaal Elektrilevi võrgus kasvanud 43 protsendilt 77,5 protsendini ning rikete arv vähenenud ligi kolm korda.

Osa investeeringutest on seotud konkreetsete ohutustähtaegadega: madalpinge paljasjuhtmed asendatakse ohutumate lahendustega hiljemalt 2030. aasta lõpuks, Tallinna 1930.–1960. aastatel ehitatud vana pingesüsteem uuendatakse täielikult 2029. aasta lõpuks ning ligikaudu 11 300 maandamata raudbetoonmasti korrastatakse 2036. aasta lõpuks.

Suur osa kõrgepingevõrgu arendusest toimub koostöös põhivõrguettevõtjaga Elering. Ühise arengukava raames realiseeritakse üle 80 objekti, mille kogumaksumus Elektrilevile on ligikaudu 418 miljonit eurot. Koostöö kasvatab võrgu läbilaskevõimet ligikaudu 1200 megavati võrra ja toob hinnanguliselt kaasa 54 miljonit eurot kokkuhoidu.

Kuna investeeringuvajadused ületavad Elektrilevi rahalist võimekust, käivitab ettevõte 2027. aastal paindlikkusteenuste katseprojekti kuni viies piirkonnaalajaamas, et hinnata, kas elektritarbijaid, tootjaid ja salvesteid kaasates on võimalik osa võrguinvesteeringuid edasi lükata või neist loobuda. Eduka katseprojekti korral võib kõrgepingevõrgu investeeringuvajadus alates 2030. aastast väheneda 80–90 miljonit eurot.

Ligikaudu 67 miljonit eurot investeeringutest on suunatud infotehnoloogilise võimekuse ja küberturvalisuse arendamisse, sealhulgas vastavusse viimiseks Euroopa Liidu küberturvalisuse nõuetega NIS2, NCCS ja CRA.

Arengukava ja investeeringuobjektide nimekiri on avalikul konsultatsioonil Elektrilevi veebilehel, lõplik versioon valmib neljanda kvartali alguses.