Enefit Green teatas börsile, et tootis mullu detsembris 261,1 GWh elektrienergiat ehk 92% võrra enam eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Neljanda kvartali kokkuvõttes ulatus elektrienergia toodang 687,4 GWh tasemele, ületades aastatagust tootmismahtu kahe kolmandiku võrra ning ületas 6,5% võrra III kvartali vahearuandes avaldatud prognoosi. 

Aasta kokkuvõttes tootis Enefit Green 1,88 TWh elektrienergiat ehk 40% rohkem kui 2023. aastal.

2024. aastal keskendus Enefit Greeni meeskond uute tuule- ja päikeseparkide stabiilsele töölepanekule. Aasta esimeses pooles stabiliseeriti töökindlus Leedu uutes tuuleparkides Šilale II ja Akmene ning Soomes Tolpanvaara tuulepargis.

Neljandas kvartalis alustasid Eestis elektritootmist Sopi-Tootsi tuulepark ja Sopi päikesepark. Uute tuule- ja päikeseparkide osakaal Enefit Greeni IV kvartali toodangus ulatus 53%-ni. Praeguses kvartalis jätkub töö Kelme I tuulepargi täismahus tööle saamisega ning Kelme II tuulepargi ehitusega, teatas ettevõte börsile.

Nii mullu detsembris kui viimases kvartalis tervikuna valitsesid nii Eestis, Leedus kui Soomes suhteliselt head tuuleolud (kvartalikeskmised tuulekiirused 7,1, 7,3 ja 8,5 m/s), mille mõju neljanda kvartali tootmistulemusele oli +55,4 GWh.

Käigus tuuleparkide töökindlus IV kvartalis oli 95,4%, mille mõju kvartali tootmistulemusele oli tagasihoidlik (-4 GWh).

Allareguleerimised ja võrgupiirangud vähendasid kvartali tootmismahtu -76,1 GWh, millest 59,3 GWh tulenes madalate hindadega tehtud allareguleerimistest. Suurima mõjuga oli seejuures Soome Tolpanvaara tuulepark, kus väga madalate ja negatiivsete hindade tõttu piirati tootmist 609 tunnil, jättes turule pakkumata 32,4 GWh elektrit.

Koostootmise valdkonna elektri- ja soojusenergia toodangumahtude langust võrreldes mullusega mõjutas aastatagune väljumine biomassivaradest. Iru koostootmisjaama töökindlus oli IV kvartalis 88,9%, põhjuseks seitse tootmisseisakut kogukestusega ligi 245 tundi. Katkestused olid valdavalt seotud jäätmepõletusploki aurukatlaga ning pikimad seisakud tingitud katla põlemisresti vigastusest, mida põhjustasid metallobjektid kütuseks kasutatava olmeprügi hulgas.

“Võrreldes aastatagusega on meil edukalt töösse rakendatud selgelt rohkem tootmisvõimsusi, mis on oluliselt suurendanud toodangut ning aitavad varasemast märksa paremini täita ka meie pikaajalisi elektrimüügi kohustusi. Tuuleenergiale keskendunud energiatootjana lõpetasime aasta tugeva tootmistulemusega, millele andis olulise panuse 255 MW Sopi-Tootsi tuulepargi täismahus tootmise alustamine. Positiivse märgina täheldasime ka, et turu keskmine tuuleenergia allahindlus oli detsembris võrdlemisi tagasihoidlik – Eestis -16% ja Leedus -19%. See tähendab, et tuuleenergia eest maksti viimase nelja kuu parimat hinda turukeskmise elektrihinna suhtes. Kuigi kaugeleulatuvaid järeldusi on vara teha, on selline stabiliseerumine tuuleenergia kiire kasvu taustal kindlasti tervitatav,” kommenteeris Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht Innar Kaasik börsile.

“Enefit Greeni digitaliseeritud lahendused võimaldasid 2024. aastal, eriti IV kvartalis tootmist paindlikult kohandada, vältides ülimadalate elektrihindadega perioodidel ületootmist ja kahjumlikku energiamüüki. Samuti on need lahendused võimaldanud meil pakkuda süsteemiteenuseid Eesti ja Leedu põhivõrguettevõtetele, tagades elektrivõrgu stabiilsuse ning teenides teatavat lisatulu ettevõttele,“ lisas Kaasik.

Enefit Greeni aktsia oli täna hommikul pärast detsembri tootmistulemuste avaldamist ligi kaheprotsendises tõusus.