Euroopa Parlament leiab, et kliimaseaduse eesmärkide saavutamisel peaks olema rohkem paindlikkust sektorite sees ja vahel.

Tänasel hääletusel võttis Euroopa Parlament (EP) vastu seisukoha ELi kliimaseaduse muutmise kohta, mis näeb ette vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 90% võrra 1990. aasta tasemest.

Parlament leidis ka, et alates 2036. aastast saaks heite vähendamiseks kasutada kuni 5% ulatuses partnerriikide rahvusvahelisi süsinikuühikuid. Euroopa Komisjon pakkus algselt selleks piiriks 3%.

Parlament toetas liikmesriikide ettepanekut lükata hoonete, maanteetranspordi ja mõnede muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi ETS2 kasutuselevõtt ühe aasta võrra edasi 2028. aastasse.

Parlamendi seisukoha järgi peaks Euroopa Komisjon koostama iga kahe aasta tagant aruande vahe-eesmärgi saavutamise kohta. Aruanne võtaks arvesse teaduse arengut, ELi rahvusvahelist konkurentsivõimet ja energiahindade mõju ettevõtetele ja inimestele. Aruande põhjal võib komisjon teha ettepaneku kliimaseadust uuesti muuta või 2040. aasta eesmärki ümber hinnata.

Seisukoha poolt hääletas parlamendi 720 liikmest 379 ja vastu oli 248 parlamendiliiget. Nüüd alustatakse läbirääkimisi nõukoguga seaduseelnõu lõpliku vormi üle.

Praegu kehtiv kliimaseadus võeti vastu 2021. aastal ja see kohustab ELi liikmesriike jõudma 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni ning vähendama kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrra.