Ignitis ONi Eesti elektriautode laadimisvõrgu projektijuht Andrei Mozessov selgitab, miks avalik laadimisvõrk muudab elektriauto omamise lihtsamaks ka nende jaoks, kellel kodulaadijat pole. 

“Igaühel ei ole võimalust kodulaadijat paigaldada, eriti kortermajades,” rääkis Mozessov, kes on ise elektriautoga sõitnud 2015. aastast. “Paljusid see pidurdabki – arvatakse, et elektriautot ei saa osta, sest pole kuskil laadida.” 

Ka sel juhul, kui laadija paigaldamine on võimalik, tasub Mozessovi sõnul see kulu detailselt välja arvutada. Ta tõi järgmise näite: kui kodulaadija paigaldamine läheb maksma 2000 eurot ja soovitud tasuvusaeg on kümme aastat, lisandub igale laetud kilovatt-tunnile umbes viis senti üksnes taristu kulu katteks. Lisaks tuleb arvestada, et koduvõrgus on auto laadimiskiirus piiratud – mõni auto võtab vastu vaid kolm kilovatti, mõni üksteist. Selleks, et kõrgemat laadimiskiirust ära kasutada, on vaja vastavat kaitset ja tugevamat elektriühendust, mis investeeringu veelgi suuremaks paisutab. “Sa paned raha sisse tuhandetes, aga hakkad säästma sentides,” sõnas ta. 

Samas nentis Mozessov, et kel eramajas korralik pistik olemas, saab reisilaadijaga, mis on 99 protsendil autodest kaasas, igapäevaseks sõiduks vajaliku energia üleöö laetud. “Reisilaadija võib olla täiesti kasutatav majas või suvilas, ilma et peaks investeerima püsivasse laadimislahendusse. Kui sa sõidad päevas oma tavalise ringi, laed öö jooksul kõik tagasi. Nädalavahetusel, kui sõitmist ei ole, saad auto täis laadida pikema aja jooksul,” selgitas ta. Kodulaadija pole seega tema hinnangul ilmtingimata vajalik ka eramaja puhul. 

Avalik võrk katab üha rohkem vajadusi 

Mozessovi sõnul on tänane olukord teistsugune kui mõni aasta tagasi. “Tänapäeval saad põhimõtteliselt igal pool laadida. Suuremad poeketid on juba pea iga poe juurde laadija pannud. Isegi külades on korralikud laadijad,” rääkis ta.

Mozessov lükkas ümber levinud müüdi, nagu peaks elektriautot tund aega laadima: “Sa laed täpselt nii palju, kui sul on vaja järgmise punktini jõuda. Lähed poodi, käid trennis, sööd lõunat. Selle ajaga laeb auto piisavalt.” 

Ignitis ONil on Eestis üle 170 laadimisotsiku ja võrk kasvab pidevalt. “Meil tuleb igal nädalal midagi juurde. Sel aastal ehitame päris palju uusi jaamu,” ütles Mozessov. Kõik jaamad on nähtavad Ignitis ONi mobiilirakenduses, sealhulgas peagi avatavad asukohad. 

Ettevõte eelistab rajada ühte asukohta vähemalt kaks laadijat. “Sina saad kasutajana valida koha, kus on vähemalt kaks laadijat. Kui üks on hõivatud, on teine vaba. See annab kindluse,” selgitas ta. 

Ignitis ON otsib pidevalt uusi asukohti ja partnereid. Ettevõte katab laadijate paigaldamise kulud ise ning ehitab välja kogu vajaliku taristu. Kõige soodsamalt ja lihtsamalt saab laadijaid paigaldada kohtadesse, kus on juba olemas vabad elektrivõimsused. Näiteks kaupluste juurde, mis on aastate jooksul energiatõhusamaks muutunud tänu leedvalgustusele ja kaasaegsematele seadmetele. Eestis on Ignitis ONi peamised partnerid kauplustest Maxima ja Grossi Toidukaubad. 

“Pool laadimiskoha investeeringust moodustab reeglina Elektrilevi liitumine – see on väga suur kulu. Aga kui kellelgi on vabad võimsused juba olemas, on laadija ehitamine väga soodne ja lihtne,” selgitas Mozessov. Iga asukoha puhul tehakse eraldi tasuvusanalüüs, mis arvestab praegust ja prognoositavat elektriautode arvu piirkonnas. 

Partneriks sobivad kohad, kus inimesed niikuinii peatuvad: kauplused, kohvikud, restoranid, hotellid, spordikeskused, loodusrajad. “Kui sa saad midagi paralleelselt teha sel ajal, kui auto laeb, siis see on laadimiseks väga atraktiivne koht,” ütles Mozessov. Huvilised saavad Ignitis ONi kodulehe kaudu oma asukoha pakkumiseks esitada. 

Kiirlaadija versus aeglane laadija 

Mozessov rääkis, et kiirlaadijatel on aeglaste ees eelis ka asukohapartnerite jaoks, sest aeglane laadija hõivab parkimiskoha pikaks ajaks. “Koht on hõivatud rohkem kui tunniks ajaks, ja järgmine soovija ei saa seda kasutada. Kiirlaadija aga lubab laadida ja vabastada koha juba 15–30 minutiga,” ütles ta. 

Näiteks autorendifirmad vajavad just kiirlaadijaid. “Klient tuli, andis auto tagasi, järgmine inimene juba ootab ja auto on vaja kiiresti ära laadida. Nemad küsivadki meie käest kiirlaadijat,” rääkis Mozessov. 

Kiirlaadimise puhul tasub aga teada, et laadimiskiirus ei ole kogu aja ühtlane. “Esimesed 70 protsenti laeb auto kiirelt, aga mida rohkem aku täis saab, seda aeglasemaks laadimine muutub. Viimased kümme protsenti laevad sama kaua kui esimesed 70,” selgitas Mozessov. Seetõttu soovitas ta laadida vaid nii palju, kui parasjagu vaja. 

Pistikustandard on paigas, aga erandeid tuleb ette 

Euroopas on kehtiv standard CCS ja Ignitis ONi võrk on selle järgi välja ehitatud. Probleeme tekib aga siis, kui ostetakse USA turult Tesla, mille pistik on teistsugune. “Pärast avastatakse, et pistik ei sobi. Siis tuleb kas esinduses auto laadimissüsteem ümber ehitada või üleminek hankida. Ja üleminek tähendab sageli seda, et laadimiskiirus langeb,” rääkis Mozessov. 

Ta soovitas igal elektriauto ostjal enne ostu tutvuda auto laadimiskõveraga. “Sa saad veebi vahendusel vaadata, millise kiirusega sinu auto laeb. Ja arvestada tuleb sellega, et talvel on laadimine külma aku tõttu alati aeglasem. See ei ole laadija probleem, vaid auto enda piirang, mis kaitseb akut,” ütles ta. 

Ignitis ONi prognoos näeb ette, et 2030. aastaks on Eestis registreeritud enam kui 80 000 elektrisõidukit. See tähendab, et laadimistaristu nõudlus kasvab. 

Küsimusele, kas tulevikus võivad kiirlaadijad jõuda ka kortermajade juurde, vastas Mozessov: “See sõltub autode arvust ja liitumistingimustest. Aga nõudlus kasvab ja me otsime pidevalt uusi asukohti.” Kodulaadija puudumine ei peaks olema takistus elektriautole üleminekul, sest avalik laadimisvõrk on olemas ja aina kasvab. 

Ignitis ON pakub ettevõtetele ka sõidupargi haldamise lahendust, mis aitab mugavalt hallata elektrisõidukite laadimist ja kulusid. Teenus võimaldab ettevõttel jälgida laadimisi, koondada arveldust ning hallata mitut sõidukit ühe konto alt. Ärikliendiks võivad tulla ka väiksemad ettevõtted, näiteks need, kelle autopargis on ainult üks elektrisõiduk. 

Ignitis ON on Balti riikide kiirlaadimisvõrk, millel on üle 1800 laadimispunkti Leedus, Lätis ja Eestis. 

Eestis polnud ettevõttel 2025. aasta alguses ühtegi laadimispunkti, kuid käesolevaks ajaks on nende arv kasvanud 170ni. 2025. aastal rajas Ignitis ON 30% kõigist Eesti kiirlaadijatest. 

Laadimise eest saab tasuda QR-koodi abil, makseterminalis või rakenduse kaudu. Ignitis ON laadimisvõrgus saab kasutada ka nutilaadimist (autocharge-funktsiooni), mis võimaldab laadimist alustada automaatselt pärast kaabli ühendamist. See muudab laadimisprotsessi kiiremaks ja mugavamaks, sest kasutajal ei ole vaja äppi ega laadimiskaarti. 

Lisainfo: ignitison.ee