Kodumasinad võivad olla see nähtamatu orkester, mis suudab õigel hetkel sisse või välja lülitudes riigi elektrivõrku tasakaalustada ning sealjuures isegi omaniku rahakotti täita. Tehnoloogia selleks on juba kättesaadav, aga kas saadav tulu tasub end ära ning kas oma kodus vajalikke asju endale mittesobival ajal sisse-välja lülitada liiga ebamugav pole? Millised seadmed peidavad endas suurimat potentsiaali ja miks me kardame oma külmkappi kasvõi pooleks tunniks välja lülitada? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsis magistrant Trevor Uuna vastuseid oma 2026. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritöös, mis uuris väiketarbijate seadmete paindlikkuse hindamist ja klassifitseerimist.

Eesti aastane elektritarbimine on ligikaudu 9 TWh, millest veerandi moodustavad kodumajapidamised. Ometi on see massiivne ressurss võrgu tasakaalustamisel justkui uinuv hiiglane, praktiliselt kasutamata. Alates 2025. aasta 1. oktoobrist läks Eesti Nord Pooli päev-ette elektriturg üle 15-minutilisele kauplemisintervallile ning avati uued sagedusreservide turud (nagu mFRR ja aFRR). Need tasakaalustamisturud nõuavad Eleringilt iga kuu ligikaudu kaheksa miljonit eurot, mis annab aimu paindlikkuse tegelikust rahalisest väärtusest.