Milliseid tööriistu leiab professionaalse elektriku tööriistakohvrist?
Sisetööde elektriku igapäevatöö on peamiselt juhtmete ühendamine ning kruvikeeraja on ilmselt endiselt üks tähtsamaid tööriistu, kuid lisaks vajab ta muidki abivahendeid, mis muudavad nähtamatu nähtavaks ning paigaldustööd kiireks ja ohutuks.
Juunis vaatasime RM Toolsi müügijuhi Peeter Punga ja Heliforsi esindaja Toomas Susi abiga elektritööriistu, mida elektritöödel saab jagada ka ehitajatega: kaablite paigaldamiseks, soonte tegemiseks, puurimiseks ja freesimiseks. Kui aga ehitusel on kõik ette valmistatud, läheb vaja juba konkreetsemalt elektritöödeks mõeldud erilisemaid abivahendeid.
Seekord avame professionaalse elektriku tööriistakohvri, et vaadata, millised seadmed on vajalikud, kuidas neid valida ja miks mõni detail võib mängida igapäevases kasutuses väga olulist rolli.
Multimeeter – elektriku “parem käsi”
Multimeetrit võib pidada iga elektriku põhitöövahendiks, tööriistakohvri üheks tähtsamaks instrumendiks. See mõõdab pinget, voolu, takistust ja vooluringi läbivust. Kuidas aga valida õiget multimeetrit ja kas ühest piisab?
Professionaalsel elektrikul on sageli kasutusel mitu erinevat multimeetrit: üks vastupidav ja lihtsam seade kiireteks igapäevasteks mõõtmisteks ning teine, kõrge täpsusklassiga seade keerukamateks diagnostikatöödeks.
Multimeetri valikul tuleb esmalt vaadata ohutuskategooriat (CAT III või CAT IV on sisetöödel standardiks) ja True RMS funktsiooni olemasolu, mis tagab täpsed näidud ka moonutatud siinuslaine korral.

Lisafunktsioonidest on väga kasulikud sageduse, mahtuvuse, temperatuuri ja rikkevoolu mõõtmise võimalused, mis aitavad tuvastada spetsiifilisemaid näitajaid.
Pingetester leiab vooluga kaablid
Kui multimeeter on vajalik diagnostikavahend, siis pingetester on ohutuse nurgakivi.
Seda kasutatakse kiireks “kas pinge on peal” kontrolliks enne mis tahes tööde alustamist. Kuigi turul on saadaval mugavaid kontaktivabu nn pliiatstestreid, pole need alati 100% usaldusväärsed, kuna võivad reageerida staatilisele elektrile või jätta pinge näitamata varjestatud kaablite puhul. Sellepärast eelistatakse kahepooluselist pingetestrit, mis vastab standardile EVS-EN 61243.
Taoline mõõteriist nõuab füüsilist kontakti kahe potentsiaali vahel, välistab “kummituspinged” ja annab kindla, usaldusväärse vastuse, kas juhe on voolu all või mitte. Valikul tasub eelistada mudeleid, millel on selge LED-skaala, helisignaal ja integreeritud rikkevoolukaitselüliti (RCD) testimisfunktsioon.
Mõõtetangid – milleks need head on?
Mõõtetangid on spetsiifiline tööriist, mis laseb mõõta voolu ilma vooluringi katkestamata.
Kui multimeetriga voolu mõõtmiseks tuleb seade ühendada vooluringi jadamisi, siis mõõtetangid haaravad juhtme enda haaratsite vahele ja mõõdavad voolu magnetvälja kaudu.
See on väga kasulik koormuste kontrollimisel jaotuskilbis. Täpsuse osas on mõõtetangid heaks abiks suurte voolude (kümnetes ja sadades amprites) mõõtmisel, kuid väga väikeste voolude (milliamprites) puhul jäävad need klassikalisele multimeetrile alla.
“Kasutamisel tuleb arvestada, et tangide vahele tohib panna vaid ühe faasijuhtme korraga; kui haarata terve kaabel (kus on nii faas kui ka neutraal), tühistavad magnetväljad üksteist ja näit läheneb nullile,” toob Toomas Susi Heliforsist välja ühe olulise asjaolu, mida peab arvestama.
Faasijärjestuse indikaator mootoritele ja jõupistikutele
Kolmefaasiliste ühenduste, näiteks elektrimootorite ja jõupistikute paigaldamisel on õige faasijärjestus (L1, L2, L3) kriitilise tähtsusega.
Vale järjestus paneb mootori tagurpidi pöörlema, mis võib seadmeid kahjustada. Faasijärjestuse indikaator on spetsiaalne seade, mis näitab selgelt pöördvälja suunda ja tagab, et ühendused on tehtud korrektselt.
Maandustakistuse mõõtja – ohutuse tagaja
Elektrisüsteemi turvalisuse tagab korralik maandus. Maandustakistuse mõõtja on vajalik maanduse ja kaitsejuhi (PE) ahela korrasoleku kontrollimiseks.
See on asendamatu tööriist uute süsteemide kasutuselevõtu mõõtmistel ja korralistel ülevaatustel, tagades, et rikke korral suunatakse ohtlik pinge turvaliselt maasse.
Soojuskaamera (infrapunakaamera) aitab ennetada rikkeid
Soojuskaamera on elektriku diagnostikaseadmetest küll üsna tipptasemel vahend, kuid lisaks eraldi üsna kallitele profiseadmetele on olemas ka lihtsamaid kaameraid ja isegi mobiili külge käivaid USB mooduleid.
Seda kaamerat kasutatakse peamiselt jaotuskilpides ülekoormatud kontaktide ja lahtiste klemmide (kuumenemiskohtade) tuvastamiseks kaamerapildi abil. Kuumenev kontakt on esimene märk peatsest rikkest või isegi tuleohust. Tegemist on asendamatu vahendiga ennetava hoolduse tegemisel ja garantiitööde korrektsuse tõestamisel, aidates probleeme märgata ammu enne, kui need visuaalselt või lõhna järgi tuvastatavaks muutuvad.
Kaablirikke lokaliseerija päästab suuremast lammutamisest
Peidetud kaablite ja rikkekohtade leidmine seinas või põrandas oli varem sageli seotud suuremate lammutamistöödega.

Lokaator muudab seda täielikult, aidates tuvastada juhtme asukoha sentimeetri täpsusega läbi kipsi, betooni ja puidu. See säästab sisetöödel oluliselt nii aega kui ka kliendi seinapinda, muutes lokaatori remonditöödel hindamatuks abimeheks.
Kaablikäärid vs. tavalised tööriistad
Mis eristab kaablikääre tavalistest lõikuritest või tangidest? Vahe on selge: kui tavalised tangid lõikavad juhet nii-öelda läbi litsudes, mis muudab vasest soone lamedaks ja rikub kaabli geomeetriat, siis kaablikääridel on kumerad terad, mis haaravad kaabli endasse ja lõikavad seda puhtalt, hoides kaabli ristlõike ümmargusena.
“See on ülioluline, et juhe mahuks hiljem ideaalselt klemmi alla või hülsipressi,” selgitab Toomas Susi.

Elektrikul peaks olema minimaalselt kaks paari kaablikääre: ühed suuremad ja tugevamad magistraalkaablite lõikamiseks ning teised väiksemad ja ergonoomilisemad peenemate installatsioonijuhtmete jaoks.
Valikul tuleb jälgida lõigatava kaabli maksimaalset ristlõiget ja käepideme ergonoomikat, mis on pideva igapäevase töö puhul määrav.
Kaablikoorimisnuga ja kaablikoorija: mõlemal on oma ülesanded
Kuigi need tööriistad on mõeldud isolatsiooni eemaldamiseks, on neil erinev eesmärk. Kaablikoorimisnuga (sageli tuntud kui konksnuga) on disainitud kaabli paksu väliskesta piki- ja ristisuunas lahti lõikamiseks. Kaablikoorija (kas automaatne või manuaalne) on aga täppistööriist, mida kasutatakse sisemiste juhtmesoonte isolatsiooni eemaldamiseks.

Koorija on reguleeritud või kalibreeritud nii, et see lõikab läbi vaid isolatsioonikihi ega tee vasksoonele ühtegi kriimu, mis võiks hiljem juhtme murdumist põhjustada.
Hülsipress, hülsitangid ja kingapress
Puhas lõige ja kooritud juhe vajavad turvalist klemmiühendust. Siin astuvad mängu erinevad pressimistööriistad.
Hülsitangid ja hülsipress on olemuselt sarnased, kuid erineva jõudlusega. Nende eesmärk on pressida peenekiulise juhtme otsa metallist otsahülss. Ilma hülsita laiali hargnevad kiud võivad klemmi all tekitada halva kontakti ja ülekuumenemise.

Hülsitangid on kergemad käsitööriistad peenemate juhtmete (tavaliselt kuni 6-10 mm²) jaoks. Hülsipress on aga tugevama mehaanikaga, surudes hülsi sageli nelinurkseks, kuusnurkseks või kaheksanurkseks, mis tagab maksimaalse kontaktpinna klemmides.
Näiteks Cimco Flexi-Crimp 6 on kaheksanurkse pressiga: 0,08 kuni 16 mm² ristlõikega ühe juhtme või 2 x 0,5 kuni 2 x 10 mm² kahe juhtme pressimiseks. Lukustus-vabastusmehhanism aitab saada kindla ühenduse.
Kingapress on aga hoopis teine tööriist, mis mõeldud kaablikingade (massiivsete rõngasklemmide) paigaldamiseks juhtme otsa. Kuna kaablikingad on paksemast metallist, nõuab nende pressimine oluliselt suuremat jõudu.
Miks on osad kingapressid mootoriga? Kui paigaldatakse jämedaid toitekaableid (näiteks ristlõikega 50 mm² ja enam), ei ole inimkäte jõud enam piisav, et saavutada standarditele vastavat ja pikaajaliselt püsivat kontakti. Akutoitega hüdraulilised mootorpressid pakuvad mitmetonnist ja stabiilset pressimisjõudu. See mitte ainult ei taga täiuslikku ühendust, vaid säästab ka elektriku käte jõudu, eriti kui päevas on vaja teha palju pressimisi.
Millega puurida ja lõigata? Kaks head näidet
Elektritööriistade maaletooja RM Toolsi müügijuht Peeter Pung toob välja kaks elektritöödeks sobivat näidet: akupuur-kruvikeeraja ning akusaag, mis võiks olla iga elektriku varustuses.

DCK DJZ1250: elektriku töö tähendab sageli tegutsemist kohtades, kuhu suurema akutrelliga lihtsalt mugavalt ligi ei pääse. Elektrikilbid, laealused, kitsad tehnilised šahtid, mööbli sisse paigaldatavad seadmed ja muud piiratud ligipääsuga kohad nõuavad tööriistalt eelkõige kompaktsust ja head juhitavust. DCK KDJZ1250 – 12V MAX on akupuur-kruvikeeraja, mille korpus on kõigest 141 mm pikk.
Väike mõõt ei tähenda aga kompromissi võimsuses. Harjadeta mootor arendab kuni 50 Nm pöördemomenti, mis annab väikese klassi tööriista kohta muljetavaldava jõuvaru nii kruvide keeramiseks kui ka puurimiseks.
Elektriku jaoks on oluline ka kaal. KDJZ1250 kaalub ilma akuta vaid 0,85 kg ning koos akuga jääb tööriist endiselt väga kergesti käsitsetavaks. See muutub eriti oluliseks siis, kui tööd tuleb teha pikalt käsi üleval hoides või ebamugavas asendis. Väiksem ja kergem tööriist tähendab vähem koormust käele ning annab parema kontrolli iga liigutuse üle.

KDJF22: elektrikul on vaja lõigata nii puitu, metalli, plastikut kui ka erinevaid torusid ja muid ehitusmaterjale. Selle asemel, et kaasas kanda mitut erinevat lõikeriista, saab DCK KDJF22 abil teha suure osa neist töödest ühe kompaktse akusaega. 20V MAX harjadeta mootor, 22 mm käigupikkus ja kuni 3000 pööret minutis annavad saele jõu, mida on vaja kiireks ja kontrollitud lõikamiseks. Tootja andmetel ulatub maksimaalne lõikesügavus puidus 180 mm-ni, metallis 15 mm-ni ning torudel 100 mm-ni.
Üks oluline eelis võrreldes lõikekettaga on ka lõikamise iseloom. Saag kasutab edasi-tagasi liikuvat tera, mitte kiiresti pöörlevat abrasiivketast. Seetõttu ei kaasne lõikamisega lõikekettale iseloomulikku pidevat sädemetejuga. See võib olla elektriku töös oluline just paigalduskeskkondades, kus sädemete tekkimist soovitakse vältida.
Samas tuleb alati lähtuda objekti tule- ja plahvatusohutuse nõuetest – tööriista ei tohiks käsitleda automaatselt plahvatusohtlikesse keskkondadesse sobivana.
Mõlemad tööriistad on kohe saadaval Heliforsi Võru, Tallinna ja Tartu esindustes.

Näidis-tööriistakohver
Et kõik eelnimetatu tervikuks siduda, on siin välja toodud minimaalne, kuid professionaalne baaskomplekt sisetöid tegevale elektrikule, mille leiab ka Heliforsi e-poest:
- Akutrell / lööktrell (näiteks DCK Akutrell 20V)
- Seina frees ja soonelõikur
- Isolatsioonieemaldajad ja kaablikäärid (näiteks Cimco 100780 KOORIJA ja Cimco Duocut 120108 10mm kaablilõikur)
- Multimeeter, mõõtetangid (näiteks CIMCO 111404 MULTIMEETER)
- Maandustakistuse mõõtja
- Kaablirikke lokaliseerija
Hea tööriist on oluline investeering. Õigesti valitud seadmed tagavad, et töö saab tehtud kiirelt, normidele vastavalt ning mis kõige tähtsam – elektrik jõuab pärast tööpäeva tervelt koju.