Rootsi tuumatehnoloogia ettevõte Blykalla esitas valitsusele taotluse Tierpi valda Uppsala maakonnas kaheksast väikesest pliijahutusega moodulreaktorist koosneva tuumajaama rajamiseks, mille koguvõimsus võib ulatuda 440 megavatini. Tegemist on ettevõtte teise sarnase taotlusega – esimene esitati mais 2026 Gävle valla Norrsundetisse kavandatava jaama jaoks.

Kavandatav jaam rajataks Untrasse ja koosneks kaheksast SEALER-tüüpi (Swedish Advanced Lead Reactor) reaktorist, millest igaüks toodaks umbes 55 megavatti elektrit. Erinevalt tavapärastest survevee-reaktoritest kasutab SEALER jahutusvedelikuna sulapliid, mille keemistemperatuur ületab 1700 kraadi Celsiuse järgi. Kuna see jääb reaktori töötemperatuurist tunduvalt kõrgemale, ei teki jahutusringes rõhku ning reaktor saab töötada atmosfäärirõhul, ilma paksude survekindlate terasmahutiteta.

Blykalla tegevjuht Jacob Stedman ütles, et ettevõte otsib jätkuvalt üle Rootsi asukohti, kus tänapäevane tuumaenergia annaks kõige rohkem väärtust. “Meie reaktorid võimaldavad ehitada tuumajaamu sinna ja siis, kui neid vaja on – tööstusele lähemale, uutesse omavalitsustesse ja sisemaa piirkondadesse, kus traditsiooniline tuumaenergia pole seni võimalik olnud,” lisas ta.

Untra valiti asukohaks mitme kriteeriumi alusel: piirkond kuulub SE3 elektri hinnatsooni, kus Rootsi elektritarbimine on kõige suurem, lähedal asub Untra ja Söderforsi hüdroelektrijaam ning piirkonda on rajamas 400-kilovoldist ülekandeliini Svenska kraftnäti Uppsalapaketet-projekti raames. Nende asjaolude koosmõjul tekiks piirkonda energiaklaster, kus stabiilne tuumaenergia täiendaks paindlikku hüdroenergiat.

Sulaplii kasutamine annab reaktorile ka passiivse ohutusfunktsiooni – täieliku elektrikatkestuse korral eemaldab jahutusvedelik jääksoojust looduslikul konvektsioonil, ilma pumpade ega operaatori sekkumiseta. Kuumenedes tõuseb raske vedelmetall soojusvahetite juurde ja voolab pärast jahtumist raskusjõu toimel tagasi reaktorisüdamikku.

Pliijahutusega reaktorite senist kasutust on takistanud kõrgel temperatuuril tekkiv terase korrosioon. Blykalla lahendas selle probleemi Rootsis välja töötatud alumiiniumsulamist terasega, mille pinnale tekib töö käigus pliiga reageerides isetaastuv alumiiniumoksiidi kiht, mis kaitseb konstruktsioonimaterjali pliiga kokkupuute eest.

Taotlus tugineb 2026. aastal jõustunud Rootsi tuumaseaduse uuendusele, mis lihtsustab uute tuumarajatiste menetlemist. Valitsuse heakskiit on protsessi esimene samm, millele järgneb hindamine Rootsi kiirguskaitseameti (SSM), maa- ja keskkonnakohtu ning Tierpi valla poolt.

Rootsi on seadnud eesmärgiks tõsta 2035. aastaks tuumaenergia võimsust 2500 megavati ja 2045. aastaks 10 000 megavati võrra, kasvatades riigi elektritoodangu 300 teravatt-tunnini aastas. Untra jaam moodustaks sellest 2035. aasta vahe-eesmärgist ligikaudu 18 protsenti.

Paralleelselt Rootsi tegevusega valmistab Blykalla ette esimest tuumaenergia demonstratsioonireaktorit Ameerika Ühendriikides, mille eesmärk on koguda tehnoloogia kohta töökogemust enne Untra jaama kavandatavat käivitamist 2030. aastate esimesel poolel. USA-s teeb ettevõte koostööd muu hulgas väikereaktorite arendaja Okloga.

2013. aastal asutatud Blykallal on ligikaudu 140 töötajat ning kontorid Rootsis ja USA-s. Ettevõte ehitab koos Uniperiga Oskarshamnis elektrilist katserajatist ja teeb Rootsi tarneahela ülesehitamisel koostööd firmadega ABB, Höganäs, Kanthal, ESAB ja Alleima.