Kujuta ette olukorda, kui sinu tiimis on spetsialist, kelle IQ on 150, kes on läbi lugenud kõik vajalikud tehnilised juhendid ja need täies ulatuses meelde jätnud. Kohvipause vajamata võib see meeskonnaliige anda pädevaid vastuseid igal ajal. Taoline tegelane võibki juba homme sinu firmas kohal olla, räägib tehisaru koolitaja ja -spetsialist Teet Torim. Milliseid tehisintellekti (AI) tööriistu täpsemalt ja kuidas elektrivaldkonnas kasutada, seda tema ettekanne Electricity 2026 seminariosas valgustabki.

Kui tundub, et see uus “geenius” ehk vestlusrobot räägib vaid üsna ümmargust juttu ega tunne kohalikke standardeid või konkreetse ettevõtte seadmete hingeelu, siis tegelikult pole katki midagi. Uut tööriista peab häälestama ja oskama kasutada, mis pole tegelikult väga keeruline.

Kuidas aga muuta see teoreetiline tarkus praktiliseks ja kasulikuks abivahendiks, mis aitaks võita hankeid ja juhendada tehnikuid objektil? Vastused peituvadki oskustes masinat taltsutada sellele vajalikku infot ette söötes.

Toores võimekus vajab spetsiifilist kütust

Kõige suurem takistus AI kasutamisel on arusaam, et tegemist on valmis tootega, mis teab kõike iseenesest. Tehisintellekti koolitaja Teet Torim nendib tabavalt: “Kõik tehisaru tööriistad on ühe veaga. Neil pole kitsama valdkonna ja konkreetse ettevõtte põhist sügavuti infot. Peaaegu alati peame me tegema tehisaru oma alal ise targemaks.”

Ilma spetsiifiliste andmeteta jääb ka kõige võimekam mudel pinnapealseks. Elektri- ja ehitusvaldkonnas tähendab see, et AI-le tuleb ise ette anda vajalikud spetsifikatsioonid, juhised ja õppematerjalid. Kui tehisarule on antud ligipääs konkreetsetele tehnilistele andmetele, muutub selle väljund Torimi sõnul juba “absoluutseks kullaks”. Tasuta tehisaru teenuste versioonid, mis sobivad küll koduseks reisi planeerimiseks või igapäevaseks nõuandjaks, jäävad erialastes küsimustes hätta, seega soovitab ta tööalaselt ikkagi tasuliste versioonide poole pöörduda.

Virtuaalne kolleeg, mis ei puhka kunagi

Üks põnevamaid suundi on ettevõttepõhiste “digispetsialistide” loomine. Selle asemel, et lihtsalt küsida üldiselt näiteks ChatGPT-lt nõu, saab luua virtuaalseid meeskonnaliikmeid, kes on treenitud just sinu ettevõtte tooteinfo ja tehniliste andmetega.

Torim toob näite tootmisseadmeid müüvast firmast, kus üldisest tehisarust polnud suurt kasu. Kui aga loodi mitu virtuaalset spetsialisti vajalike tehniliste teadmistega, muutus tööprotsess täielikult.

“Tulemuseks oli see, et tehnik läks kliendi juurde, sai telefoniga pidada samal ajal AI vestlusi, tehisintellekt rääkis samm-sammult ära, kuidas tehniline seadistamine käib,” kirjeldab tehisarukoolitaja reaalset kasu tööpõllul. See säästab tohutult aega ja vähendab inimlike eksimuste ohtu keeruliste seadistuste juures.

Lisaks tehnikute abistamisele peitub suur potentsiaal ka näiteks igasugustes hangetes. Standardiseeritud ja täpne info aitab vältida möödarääkimisi, mis on inimsuhtluses tavalised. Kiirus ja täpsus on võtmesõnad, mis on aidanud tehisaru toel võita isegi mahukaid rahvusvahelisi hankeid, teab Torim omast kogemusest näiteks Portugalis.

Inimese ja masina IQ-võidujooks

Keskmise inimese IQ on umbes 100, tehisarul aga arvatakse, et see küündib nüüd juba 140–150 punkti juurde. Siiski ei tähenda see, et masin teeb kogu töö ise ära. Suurim inimeste viga ongi ootus, et AI loeb ka mõtteid ja saab aru, mida tahetakse.

“Kui hakkame tehisaru enda järgi seadistama, siis inimestena me enam ei saa oma IQ ja oskustega nii hästi hakkama tööprotsesside AI jaoks ära kirjeldamisega. Siinkohal on vajalikud juba lisatööriistad, mis aitavad väga hästi kirjutada AI-le sobivaid käsklusi ja tegevusjuhendeid,” selgitab Teet Torim.

See nõuab ettevõttelt ka strateegilisemat lähenemist. Tehisaru juurutamine ei ole asi, mida teha täistööaja kõrvalt “muuseas”. Vaja on pühendumist, õigeid “hügieeniharjumusi” andmete käitlemisel ning soovitavalt ühte-kahte sise-eksperti, kes protsessi organisatsioonis veaks.

Kuidas aga täpselt neid “distsiplineerimisjuhiseid” koostada? Millised on need viis-kuus konkreetset tööriista, mis teevad elektriinseneri elu kordades lihtsamaks? Sellest saab juba lähemalt teada 29. aprillil Electricity 2026-l.