Viljandimaa Undi talu põllumajandussuunaga tegelev osaühing Undi Vili investeeris varustuskindluse tagamisse, paigaldades PRIA meetme toel 215 kWh mahutavusega akusüsteemi, mis suudab ettevõtet elektriga varustada kuni kolm ööpäeva.

Ettevõtte tegevjuht Peeter Peek selgitas, et akupanga suurim eelis on võimalus laadida seda ettevõtte päikesepargist. “Ma saan laadida päikesepargi abil akusid ajal, kui tootlus on üleval. Nüüd ei pea ma maksma võrgutasu, et elektrit ära anda, ja hiljem uuesti võrgutasu, et seda kasutada,” selgitas ta topeltkokkuhoidu. Undi Vili on päikeseenergiasse investeerinud juba aastaid ja ühtekokku on ettevõttel enam kui megavati jagu päikeseparkide võimsust.

PRIA varustuskindluse meetme raames SigmaSystemsi paigaldatud akulahenduse võimekus ületas Peegi ootusi. “Voolukatkestuste ajal suudame akude abil katta elektrivajadust sõltuvalt tarbimisest 48–72 tundi,” kinnitas ta. Akupank sisaldab 105-kilovatist inverterit, mis tagab stabiilse elektrivarustuse.

Tähtaeg sundis tagant

PRIA seadis projektile range tähtaja: akusüsteem pidi valmima 30. septembriks. “Sisuliselt kahe kuu jooksul pidi SigmaSystems kõik vajaliku hankima ja paigaldama,” meenutas Peek ja kiitis partneri professionaalsust: “Väga tubli, sai kõik valmis. Kuulsin tuttavatelt põllumajandusettevõtjatelt, et kõigil nii lõbusalt ei läinud ja pole veel süsteeme valmis saanud.”

SigmaSystemsi tegevjuht Kristjan Karmingu hinnangul oli PRIA antud tähtaeg ebamõistlikult lühike. “Need, kes tahtsid kindla peale enda jaoks seda süsteemi välja ehitada, pidid võtma riski, kas nad teevad tellimuse töö tegijale juuli lõpus – augusti alguses, ja loodavad, et valitud ettevõte jõuab kõik vajaliku tarnida ja valmis panna või tellivad seadmed ära juba mais–juunis, riskides sellega, et toetust võib-olla ei saagi ja kogu projekt tuleb teha omafinantseeringuga,” selgitas ta.

Karming kinnitas, et suurema osa ajast võttis suhtlemine erinevate ametkondadega ehitus- ja kasutusloa saamiseks. Lisaks pidi ettevõte kasutama tavapärasest laiemat töövõtjate ringi, et projekt tähtajaks valmis saada, ja tegema raskeid valikuid. “See tähendas ikkagi osade tööde äraütlemist, mis olid augustis–septembris tulemas,” lisas ta.

Undi talu hoovi paigaldatud salvestusseadme tootja on ZOE Energy Storage Technology ning seadmel on sees soojuspump talvel kütmiseks ja suvel vajadusel jahutamiseks.

“Suuremate mahtudega salvestid ongi pigem õue paigaldatavad ning Päästeameti nõudmisel peavad need olema hoonetest vähemalt kaheksa meetri kaugusel, olgugi et kappidel on sisseehitatud ka tulekustutussüsteemid,” selgitas Karming asukohavalikut.

Salvestussüsteemide turg kasvab kiiresti

Karming tõi välja, et salvestussüsteemide turg on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. “Meie sektoris käib juba aastaid korralik möll. Kui tagasi vaadata, siis on kogu aeg nii, et justkui mingi ralli saab läbi ja kohe algab uus,” kirjeldas ta turu dünaamikat.

Muutuse põhjuseks on elektri hinna langus päevasel ajal ning salvestuslahenduste hinnatase. “Viimase paari aasta jooksul on hinnad oluliselt allapoole tulnud,” selgitas Karming.

Eriti märgatav on muutus eraklientide seas. “Täna küsib eraklient eranditult hübriidjaama juba koos salvestusega, võib-olla sajast üks ei vaja salvestust,” märkis ta.

Sagedusturg toob lisatulu

Oluline areng on olnud sagedusturu avanemine pärast Balti riikide Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamist. “Seepärast sobivadki need salvestuslahendused hästi, et need on kiiresti juhitavad võimsused ja kiiresti turule paisatavad,” selgitas Karming.

Sagedusturult teenitavad summad võivad olla märkimisväärsed. “Suvekuudel näiteks paarikümne kilovatt-tunnise akuga lahenduse puhul võis olla see sagedusturuteenistus ise juba mingi 1500 või 2000 eurot ühes kuus,” tõi ta välja. Mõned kliendid on saanud sagedusturult ühe aastaga oma investeeringu tasa.

“See on ajas hääbuv teenistus, aga sellel, kellel on aku varem paigas ja süsteemiga liitutud, on võimalik oma tasuvusaega esimestel aastatel märgatavalt vähendada,” lisas Karming.

Lahendused igale kliendile

SigmaSystems tegeleb kolme peamise kliendisegmendiga. Lisaks eraklientidele, kes eelistavad hübriidlahendusi, on ettevõtte portfellis korteriühistud, kellele rajatakse renoveerimisprojektide osana päikeseparke. “Nende puhul on tavaliselt tarbimine jällegi suurem ja see päikesepark seal katusel on väiksem, nii et vajadus salvestuse järele ei ole võib-olla kuigi kriitiline,” selgitas Karming.

Kolmanda segmendi moodustavad suuremahulised ärikliendid ja tööstused. “Osad on olemasolevate päikseparkide juurde soovitud salvestuslahendused ja teised on tööstused või ärikliendid, kes soovivad kas terviklahendust koos päikeseenergialahendusega või ainult salvestust juba olemasoleva päiksejaama juurde,” kirjeldas tegevjuht.

SigmaSystems on paigaldanud Eestis umbes 10–20 akukapilahendust ning on hetkel rajamas esimesi konteinerjaamu. “Konteinerjaam on ka palju-palju mahukam. Seal me räägime ühe objekti puhul minimaalselt 2 MWh salvestusmahust,” selgitas Karming. Salvestuslahenduste tasuvusajad sõltuvad tema sõnul konkreetsest projektist, kuid keskmiselt jäävad need viie kuni seitsme aasta vahele.