Tallinnas Pirita tee alguses asuv Russalka mälestussamba kompleks tegi 20 aastat tagasi läbi põhjaliku remondi, mille käigus taastati samba kunagine valgustus ja mõeldi ka monumendi piksekaitsele, nii et nüüd ei tohiks pikne lüüa inglikujusse sagedamini kui üks kord 300 aasta jooksul. 

Renoveeritud mälestussambakompleks avati pidulikult 10. oktoobril 2005. 

1893. aastal Soome lahel põhja läinud soomuslaeva Russalka hukkunute omaksed otsustasid 1899. aastal rajada Tallinna traagilise sündmuse mälestussamba ning kogusid ülevenemaalise korjandusega 61 000 kuldrubla. Mälestussamba kujundas Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud, skulptor Amandus Adamson ning monumendi inglikuju, laevahukku kujutav reljeef ja muud pronksdetailid valati Peterburis Morandi tehases. Mälestussammas valmis ja avati 1902. aastal. 

Mälestussamba ümbruse valgustamiseks paigaldati 20 gaasilaternat, mis paiknesid neljal seitsme meetri kõrgusel malmist laternapostil. Postid ja nende massiivsed alused valati Friedrich Wiegandi Tallinna Masinaehitustehases, mis valmistas muu seas laternaposte ka Peterburi sildadele. 

Teise maailmasõja ajal korraldasid sakslased sõjatööstuse vajadusteks Eestis värvilise metalli kogumise hoogtöö, mille käigus võeti maha ja saadeti ümbersulatamisele ka mälestussamba pronksreljeef. 1946. aastal paigaldati selle asemele koopia, mis oli valatud ETKVLi Kopli Masinatehases. Paraku pole säilinud arhiiviandmeid, mis selgitaks, miks laternapostid umbes 70 aastat tagasi alustelt maha võeti ja nende asemele lillevaasid paigutati. 

Mälestussamba valgustuse taastamise mõte tekkis 2002. aastal. Restaureerimise eskiisjoonised koostas arhitekt-ajaloolane Andres Sildre, kasutades selleks vanu postkaarte ja fotosid. 

Restaureerimise töövõtjateks olid NCC Ehitus ja KH Energia-Konsult. Esimene tegi üldehitustööd, valas viltu vajunud alustele uued vundamendid ja pani ausammast ümbritsevale ringile graniitplaadid. Elektritööde ettevõtja oli KH Energia-Konsult, kes kavandas valgustuse taastamise, projekteeris täiendava valgusilluminatsiooni, paigaldas ja monteeris mastid ning valgustid ja tegi kõik elektritööd, meenutas kommunaalameti juhataja Ain Valdmann 20 aasta taguses Elektrialas. 

Originaal-laternapostide eskiiside järgi tellis KH Energia-Konsult Peterburi firmast Apeks uued postid, mille valmistamisel kasutati nii malm-, teras- kui ka alumiiniumvalu. Valgustuse kujundas valgusdisainer Andres Orav, kellel tuli lahendada mitmeid mälestussamba paiknemisega seotud eriprobleeme. Näiteks selgus, et mälestusmärk jääb Lasnamäe majaka ja sadamasse saabuvate laevade navigatsiooniside alasse ja seetõttu tuli laternates kasutada algupäraste valgete klaaside asemel pruunikaid. Mälestussammast esile tõstvad prožektorid (neid on kuus ja need paiknevad kolmel kõrgemal mastil mälestussambast eemal) tuli aga varustada erivärviliste valgusfiltritega. 

KH Energia-Konsuldi inseneri Toomas Roosna andmeil kasutati laternates eritellimusega saadud kõrgrõhu-naatriumlampe NAV-E võimsusega 100 W. Visiiride, varjukite ja filtritega varustatud prožektoreid tuli soovitava valguskujunduse saavutamiseks valida väga erisuguseid – firmadelt Philips (MVF 607N, 2 tk, à 400 W), iGuzzini (MaxiWoody, 2 tk, à 150 W ja üks võimsusega 70 W) ja BEGA (tüüp 8374, 400 W). Valgusallikatena on prožektorites kasutusel Philipsi värvilised (sinine ja roheline) metallhalogeniidlambid ArtColour MH-T Pro 400, sama firma kõrgrõhu-naatriumlamp SON-T 400 ja Osrami metallhalogeniidlambid HCI-T 150 ja HCI-T 70. Lampide koguvõimsus on 3,6 kW, paigaldise tarbitav võimsus, arvestades ka lampide liiteseadiseid – ligikaudu 4,5 kW.

Mõeldi ka monumendi piksekaitsele. Laternapostid maandati igaüks eraldi, mille tulemusel ei tohiks pikne lüüa inglikujusse sagedamini kui üks kord 300 aasta jooksul. 

Valgustuspaigaldise maksumuseks kujunes 3,4 miljonit krooni.