ABB rõõmustab taaskordse jõudmise üle ihaldusväärseimate tööandjate TOP20-sse — tänavu tõusti üldarvestuses 16. kohale. Nii on energeetikahiid juba 12 aastat järjest endale koha hinnatud tööandjate hulgas kindlustanud.

Sarnase tulemuse on saavutanud vaid kaks tootmissektori tööandjat. Tööstusettevõtete seas kerkis ABB sel aastal kolmandale kohale. “See on meie jaoks erakordselt oluline,” kinnitas ettevõtte personalijuht Merilin Ednaševski. Tema sõnul on tõusu taga mitmeid kaalutud samme.

Kuna ettevõte on osa rahvusvahelisest konglomeraadist, siis laiem suund sealt ette antud — panustada noortele talentidele ja kogenud professionaalidele. Mida nende meelitamiseks teha, on eestlaste enda otsustada. Mängus on stipendiumid, messid, loengud koolides, vanade olijate tunnustamine ning lisaboonustega toetamine ja ümberõpe.

Sel moel ongi ABB panustanud palju, et tööpakkujana jõuda inimesteni, keda tulevikus värvata. Vajalikke spetsialiste ei tule Eesti haridussüsteemist sugugi palju, seega on ettevõttel ühine huvi teiste samas sektoris tegutsejatega teha koostööd õppeasutustega. “Sellest on laiem ühiskondlik kasu,” selgitas Ednaševski.

Praktikakogemus ja pealekasv

Selge viide, et strateegia töötab, on ka Instari üliõpilaste uuringu kuues koht — nähtav positiivne hinnang just neilt, keda ABBsse praktikale oodatakse. “Kui sel aastal praktikante hakkasime otsima, oli meil alla 20 praktikakoha, aga kandideeris kõvasti üle 100 tudengi,” meenutas Ednaševski ettevõtte jaoks erakordset tulemust. “See oli meile väga kena üllatus.”

ABB on ümber teinud praktikaprogrammi, et töövõimalusi ja tööstuse köögipoolt tudengitele paremini tutvustada. “See on kindlasti pannud tudengite seas jutud liikuma: on reaalsed kohtumised juhtidega, oma juhendaja ja saab reaalselt asju kaasa teha,” rääkis personalijuht. Nii on tudengil kogu ettevõttest hea ettekujutus, kui ta otsustab sinna tööle suunduda.

Praktikantide talenti näitavad ka head tulemused tööandjate keskliidu parima praktikandi ja parima praktikakoha konkurssidel. “Eelmisel aastal võitis meie praktikant esikoha kõrgharidust omandavate praktikantide seas,” meenutas Ednaševski sagedusmuundurite valdkonnas tegutsenud noort naistudengit.

Sel aastal sai ABB kandidaat samuti esikolmikusse. “Nomineerisime praktikandi, kes on karjääris teinud täieliku kannapöörde. Ta oli aastakümneid kokk ja otsustas, et läheb tootmise planeerimist õppima, sai meile praktikale ja läbis selle väga positiivse tagasisidega,” meenutas Ednaševski. Kui õppimistahet on, pole vanus mingi näitaja.

Koostöö koolidega pole aga sugugi kõrgharitute privileeg. “Oleme fookusesse võtnud ka kutsekoolid, kust näeme, et tulevikus võiks saada praktikante,” märkis Ednaševski. Nii aidatakse õppeprogrammide koostamise, stipendiumite ja muuga. Seda abi on kutsekoolidel vaja, näiteks on mitmel pool õppevahendid vananenud. “Tallinna Tööstushariduskeskusele viisime just seadmeid, mille peal tudengid saaks õppida.”

Tikutulega töötajaid otsimas

Tulevaste töötajate meelitamiseks peab aga ka nende eelistustega kursis olema. “Noorte jaoks on oluline jätkusuutlikkus,” kinnitas personalijuht. “Neile on oluline, et nad saavad tulevikku mõjutada.” See, et ABB toodab energiasäästlikke seadmeid, tuulegeneraatoreid ja muud, mis mõjutavad keskkonda tulevikus positiivsemalt, on seega hea argument.

Inseneridele on aga tähtis, et nad saaks pidevalt areneda ja arendada ning leiduks tooteid, mida efektiivsemaks ja energiatõhusamaks muuta. Selliseid võimalusi pakuvad salvestusseadmed, mis näiteks elektrikatkestuste ajal haiglaid toidavad.

“Teatud rollidesse on tõesti raske inimesi leida, sest neid on Eestis väga vähe,” tõdes Ednaševski. “Meile ongi oluline inseneeria — Eestis tegutsevates tootmisüksustes töötab meil kokku ligi sada inseneri. Teatud valdkondade insenere tuleb aga tikutulega otsida.”

Selleks ongi koostöö päris rohujuuretasandil. ABB teeb koostööd ülikoolidega reaalainete õpetajate arendusprogrammides, et need tunnid oleks koolides põnevad ning noored neid ka hiljem õppima läheks. “Ka koostöö “Rakett69-ga” on väga strateegiline, et järelkasvu panustada ja insenere enam turule saada.”

Nüüd on viimaks näha, et pingutused kannavad vilja. ABB sai aasta inseneeriaettevõtte tiitli ning tänavu tuli kõrgkoolidele inseneerias rekordarv taotlusi sisseastumiseks.

Oskustöölisele oluline suurus ja stabiilsus

“Mootorite ja generaatorite tehases on meil näiteks väga olulised oskustöötajad,” lisas Ednaševski. Neile on jällegi oluline, et ABB on suur ja stabiilne ettevõte, kus hoitakse head töökeskkonda, turvalisi töötingimusi ning töökaitsevahenditele mõeldakse alati.

“Osadesse rollidesse on aga ka oskustöötajaid keeruline leida ja peame neid ise välja õpetama,” tõdes Ednaševski. Selleks on loodud tehastesse nn õppenurgad, kus staažikad töötajad õpetavad uusi tulijaid välja. Kusjuures mõni programm kestab kuni pool aastat. Sellistele kohtadele võetakse ka välismaalasi. “Kui tahetakse tööd teha, siis me kohaneme.”

Asendamatu kogemus ja globaalne karjäär

Oluline on ka kogenud töötajatele tähelepanu suunamine — ja neid ABBs leidub. Nimelt on ettevõtte ligi 800 palgalise keskmine tööstaaž 10 aastat. “Sel aastal täitus meil väga paljudel 20 aastat staaži,” lisas personalijuht.

Raskekahuriväge on uutele tulijatele hea eeskujuks ja innustuseks tuua. “Novembris sai meil ühel töötajal 30 aastat täis,” tõi Ednaševski välja. “See mees töötab IT-valdkonnas. Hästi huvitav on mõelda — tema oli see, kes tegi esimesed ABB e-mailid. Hämmastav, kuidas tehti asju, mida tänapäeval nii iseenesestmõistetavaks peame.”

“Ka ise ei vahetaks oma 10 aastast kogemust millegi vastu,” tõdes Ednaševski. “See on olnud täis arengut, et ei teagi, kus samaväärset saaks. Inimene saab ABBs paari aastaga kogemuse, mis teises sarnases ettevõttes võtab 10 aastat.”

Nimelt on ABB suguses suures globaalses ettevõttes pidevalt miski muutuses. “See õpetab ennast tundma ja paneb proovile,” tõdes Ednaševski. Näiteks minnakse nüüd üle uuele HR-tarkvarale. “See on globaalne muutus, kolm aastat ettevalmistust, käisime läbi protsessid, kuidas see igas riigis seadusandlusega klapib ja üleminek välja näeb,” loetles ta. “See on ka endale suur õppetund — nii juhid kui töötajad pidid ümber õppima.”

Selliseid kontserniüleseid muutuseid tuleb ka tootmises ette. Kui tehas hakkab uut operatsioonisüsteemi kasutama või saab uue toote, tähendab see ümberkorraldusi. Viimati avati tuulegeneraatorite globaalne hoolduskeskus — see tõi senisele hoolduskeskuele suuremad mahud ja uued tooted.

“See tähendab töötajatele ümberõpet,” kinnitas Ednaševski. “Pidevalt on midagi käimas, üks asi lõpeb, teine algab.” Tema sõnul on ka aru saadud, et noori peab selliste muutuste juures enam toetama.

See tähendab ka karjäärivõimalusi — ka välismaal. “Meil on ABBs avatud tööjõuturg,” selgitas Ednaševski. Kõik ametikohad eri riikides on kõigile nähtavad, seega saavad töötajad kandideerida globaalsematele rollidele. Personalijuht meenutas juhti, kes alustas Eestis juhina, siis kandideeris Poola, saigi selle koha ja oli enam kui aasta tööl. Nüüd kandideeris ta veelgi vastutusrikkamale rollile ja saigi selle. Ometi ei pea alati koos tööga mööda maailma rändama, vaid globaalselt võib kliente teenindada ka otse Eestis.

“Kontoris on meil paindlik tööaeg,” kinnitas Ednaševski. “Oluline on, et töö on tehtud ja vastutusala korras.”

Muidugi peetakse ka silmas, et turu ootustele kõik vastaks — tervisekindlustus, prillide kompensatsioon, õnnetuse kindlustus. Staažikamad töötajad saavad ka lisapuhkepäevi, samuti võimaldatakse töötajatele massaaži, spetsiaaljalanõusid, vaimse heaolu tuge ja muud. “Tervisega seotud asju võtame me tõsiselt.”