Ülemöödunud sajandi keskpaik oli vast suurimate põhimõtteliste tehnoloogiliste muudatuste aeg kogu maailmas ja ka Eestis. Piirdume siin ainult energeetikaga, st auru ja eriti aga elektriga.

Esimesed aurumasinad rakendati Eesti tööstuses ülemöödunud sajandi esimesel poolel (1827 Narvas Joala kalevivabrikus, 8 HJ, ja 1838 Tallinnas paberi vabrikus, 36 HJ), aga need laiemalt silma ei paistnud. Kogu rahvas sai aga aurumasinaid näha, kui 1842 ehitati Emajõel Eesti esimene aurulaev “Juliane Clementine” ja kui 1870. aastal avati Eesti esimene raudteeliin Paldiskist läbi Tallinna, Rakvere ja Narva Peterburi. Nüüd sai kogu rahvas Emajõel tavaliste paatide asemel näha tossutavat aurulaeva ja Põhja-Eestis kihutavat “raudruuna”.