Tallinna Järve Tornide maa-aluses parklas valmis äsja laadimistaristu ligi sajale autolaadijale. Eesti üht mahukamat projekti teostasid KH Energia-Konsult, eTerminal ja Colliers.

Järve Tornide maa-alune parkla on kahekorruseline ja mahutab üle 200 parkimiskoha. Enne projekti algust puudus seal suuremahuline laadimistaristu, arendaja oli paigaldanud vaid 10 ilma koormusjuhtimiseta laadijat. Erinevalt viimastel aastatel ehitatud majadest polnud parklas ka eelvalmidust laadimisvõrgu laiendamiseks kaablitorude näol.

Nii sai KH Energia ülesandeks projekteerida ja ehitada kogu elektriosa nullist. Selle aluseks oli detailne Colliers’i ja korteriühistu poolt ette valmistatud eskiis ning lähteülesanne. Parkla kahele korrusele paigaldati kokku ligi viis kilomeetrit toitekaablit ja neli jaotuskilpi automaatse võimsuse juhtimisega. Kaablid toodi välja 87 parkimiskoha juurde.

“Julgen väita, et tegemist on Eesti suurima korteriühistu elektriautode laadimistaristu projektiga,” ütles KH Energia eriprojektide juht Egeri Sinimägi. “Parkimiskohtade osakaalult on see üks mastaapsemaid projekte ja nullist väljaehitamise mõttes samuti.”

Sinimägi selgitas, et suurim väljakutse oli jääda eelarveraamidesse ja samal ajal välja töötada jaotussüsteem parkimiskohtadeni. “Tihti pole kilpides piisavalt vaba ruumi. Sel puhul tuleb ruumi tekitada, vajadusel lisakilbid rajada,” rääkis ta.

Kümned targad laadijad

Projektis kasutati eTerminali tarnitud Norra tootja Easee nutikaid kodulaadijaid, mida on üle maailma paigaldatud enam kui miljon ühikut. Järve Tornide projektis on need piiratud 11 kW peale. Põhjus on praktiline: kui kõik laadijad töötaksid samaaegselt täisvõimsusel 22 kW, ületataks maja tipuvõimsus.

“Õnneks on antud hoones vaba ressurssi piisavalt,” rääkis Sinimägi. “Laadijate süsteem on nutikas ja hoiab võimsuse kontrolli all ka juhul, kui palju kliente korraga autot laeb.”

Laadijad suhtlevad omavahel eSIM-ide kaudu, füüsilist internetikaablit seal pole. Igas sektoris on põhilaadija, mis jagab teistele signaali edasi. Koormusjuhtimissüsteem reguleerib automaatselt, palju igale laadijale võimsust suunatakse, jälgides samal ajal, millised laadijad on hõivatud, millised mitte.

Projekti käigus ehitasid partnerid välja ligi 100 laadija taristu. Neist ligi 30 parkimiskohale paigaldati laadija, mille elanikud rentisid või ostsid. Ülejäänud kohtadeni viidi kaabel ja seadistati need plug-and-play tasemel laadija lisamiseks, kui parkimiskoha omanik seda tulevikus soovib.

“See kõik on skaleeritav,” rõhutas Sinimägi. Lisaks jäeti kilpidesse veel kümneid positsioone vabaks kohtade jaoks, kuhu parkimiskoha omanik saab oma kuludega tulevikus kaabli viia. See tähendab, et ilma uue ehitusteatiseta saab ühendada kuni 130 laadijat. 

Arveldus ei koorma ühistut

eTerminali lahenduse keskmes on põhimõte, et elektriautode laadimine ei tohi koormata teisi majaelanikke ega muuta hoone elektrikulude struktuuri. Süsteemi sujuvale toimimisele aitab kaasa see, et ühistul on eTerminaliga ka elektrileping.

“Seega on elektriarvest maha arvestatud kõik autolaadimised,” selgitas eTerminali projektijuht Erik Veber. “Laadimisarved lähevad otse laadija omanikule, ühistu arvele jääb vaid üldelekter. Elektriautode laadimine ei mõjuta niisiis kortermaja kuu keskmist elektriarvet ja teised elanikud ei maksa kinni laadimisega seotud kulusid.”

Kui Järve Tornide korteriühistul on fikseeritud hinnaga elektrileping, saab laadija omanik siiski valida, kas laadida fikseeritud hinnaga või börsihinnaga. Viimasel juhul valib süsteem laadimiseks automaatselt soodsamad ajad vastavalt seatud eesmärgile.

Kui elanik soovib tööautot kodus laadida, saab arve suunata juriidilisele isikule. Ka külaliste sõiduki laadimiskulu ei kajastu hoone elektriarvel — eTerminal arveldab need kulud otse vastavate kasutajatega.

“Muidu saadetaks tarbimisraportid ja ühistu raamatupidaja peaks hakkama arvestust pidama ja kommunaale jagama. Me oleme selle aga ära lahendanud nii korteriühistute kui büroode puhul,” rääkis Veber. “Lisaks oled paindlik, saad odavaid tunde noppida ja laadida poolmuidu. Need on asjad, mida täna keegi teine ei paku.”

Korteriühistu vajaduste põhjalik kaardistamine

Colliersi projektijuhtimise äriliini juht Marti Järve tõi välja, et seesuguste mahukate ja tehniliselt keerukate projektide puhul on kriitilise tähtsusega struktureeritud lähenemine ning hästi korraldatud, kiire ja paindlik infovahetus.

“Ilma professionaalse projektijuhtimise teenuseta kipuvad sellised projektid lõppema olukorraga, kus tulemus ei vasta tellija ootustele — kas ületatakse eelarvet või ei toimi valminud lahendus praktilises kasutuses nii nagu oli ette nähtud,” selgitas Järve.

Järve sõnul oli ka Järve Tornide elanikele algselt pakutud lahendus kulukas ja hästi läbi mõtlemata. “Puudus terviklik arusaam investeeringu mahust, tulevastest opereerimiskuludest, elanike tegelikest vajadustest ja lahenduse pikaajalisest jätkusuutlikkusest,” meenutas ta. Seetõttu oli positiivne, et korteriühistu juhatus ei andnud heakskiitu pakkumisele, mis ei põhinenud selgelt läbiviidud hankel.

Vahetult pärast projektijuhtimise mandaadi saamist alustas Colliersi meeskond projekti lähteülesande koostamisega, kaasates protsessi aktiivselt kõiki korteriomanikke ning korraldades läbipaistva hanke.

“Detailse analüüsi käigus, sealhulgas laadimislahenduste tehnilise ja arvelduse tasandil, osutus eTerminali pakutav lahendus kõige sobivamaks,” kinnitas Järve. “Kuigi mõned konkurendid pakkusid kiiremat võrgu väljaehitust, oli eTerminali lahendus elanike jaoks pikas perspektiivis kuluefektiivsem, paindlikum ja jätkusuutlikum.”

Järve rõhutas, et projekti viidi ellu täielikult läbipaistvalt — infot jagati mitmel korteriühistu koosolekul ja ka Korto keskkonna kaudu. Hanke kvalifitseerimisvoor toimus lausa kahel korral, mille käigus kaks parimat pakkujat esitlesid ning kaitsesid oma lahendust. Eesmärk oli täie kindlusega õige partner valida.

Kommunikatsiooni tegi Järve sõnul keerukamaks elanike rahvusvaheline koosseis, mistõttu tuli kogu teave esitada paralleelselt kahes keeles. “Ligikaudu 300 korteriga elamus tähendab see väga mahukat ja pidevat infovahetust,” lisas ta.

Oluliseks aspektiks oli maja elektri ning olemasoleva laadimislahenduse kaitsmine. “Tagasime teenusepakkujaga koos, et maja üldelekter ja varasemalt paigaldatud laadijad säilitavad oma prioriteedi ning nende toimimist uus laadimistaristu ei mõjuta,” selgitas Järve.

Järve hinnangul kulusid projekti esimesed kuud lähteülesande täpsustamisele, elanike ootuste kaardistamisele, eskiisi loomisele ja hanke läbiviimisele. Seejärel sõlmiti ehitus- ning teenuslepingud ja alustati ehitustöödega.

Elektritööde teostamine kestis ligikaudu kaks kuud ja kogu projekt lähteülesande koostamisest kuni valmimiseni võttis kokku umbes kuus kuud. Projekt püsis tänu selgele juhtimisele planeeritud ajagraafikus ning hangete tulemusel saavutati esialgse eelarvega võrreldes projektis osalejatele märkimisväärne kulude kokkuhoid.

Võlusõna: nutikas koormusjuhtimine

Projekti ajakava oleneb loomulikult konkreetse maja situatsioonist. KH Energia esindaja Egeri Sinimägi märkis, et kui hoones on juba eelvalmidus — näiteks arendaja paigaldatud kaablitorud — olemas, läheb protsess veel kiiremini.

Sinimäe sõnul on eelvalmidus reeglina minimaalne, sest 2021. aasta märtsist jõustunud nõue kohustab uutesse hoonetesse kaablitorusid paigaldama, aga ei taga veel täielikku laadimisvalmisolekut. “Sadade tuhandete eest kaableid uusarendustesse ei eelpaigaldata,” tõdes ta.

Sinimägi selgitas, et majanduslikult pole arendaja huvides plug-and-play lahendust välja ehitada. Oluliseks peab ta, et tulevikus integreeriks kinnisvaraarendajad ise nutikaid laadimislahendusi arendustesse olenemata kehtivatest miinimumnõuetest, sest see saab kodu lahutamatuks osaks.

Teostatud projekti võlusõna ongi eelkõige nutikas koormusjuhtimine. “Tavaliste korterelamute puhul ei ole võimsuse puudujäägi probleem märkimisväärne just tänu nutikale koormusjuhtimisele. See ongi paigaldatud süsteemi võlu,” rääkis Sinimägi. Lisaks saab eTerminali klient valida ka V2G-valmidusega laadija, mis võimaldab müüa elektrit tagasi ettevõttele, kui börsihind on kõrge.

KH Energia esindaja sõnul oli tänu projekti mahule kogukulu ühe elaniku kohta koos laadijaga mõistlik. Projektiga hiljem liituvatel elanikel on võimalus kolme aasta jooksul laadija samade hindadega soetada või rentida — see lepiti eTerminaliga kokku projekti käigus. Kolm elanikku on juba pärast projekti valmimist teatanud soovist laadija juurde osta.

“Kütusehinnad on praegu tõusmas,” arutles Sinimägi. “Elektriauto laadimist saab aga ise optimeerida — kui elektrihind on täna kõrge, siis saab ka järgmisel päeval kesklinnas oma maa-aluses parklas õhtul auto laadima panna, hommikuks on see täis.”

KH Energia, Colliers’i ja eTerminali koostöös ellu viidud projekti võib sellises olukorras näha eeskujuna paljudele kortermajadele, kus elektriautode laadimisvõrk on puudulik või olematu.