Kalamajas, Suur-Patarei tänaval hõljub õhus värske kuuma asfaldi lõhn ja teetööde masinad mürisevad. Piirkond on just saanud uue elektrikaabli. Elektritööde ettevõtte Pluvo elektrik Valeri näitab veidi eemal veel lahtises kraavis olevaid kaableid ja torusid: need tuleb maa sisse saada olenemata ilmast.

Võrguelektrik peabki välitööd tegema igasuguse ilmaga, isegi kui maas on pool meetrit lund. Valeri näitab vana alajaama, mille rohkem kui 60 aastat vana sisseseade ootab lammutamist, et teha ruumi uuele ja nüüdisaegsele lahendusele, mida me samuti peagi uudistama läheme.

Tõeliselt vaheldusrikas amet

Valeri tee elektrivaldkonda algas pärast keskkooli, mil ta suundus tehnikumi elektriku eriala omandama. Alguses ei osanud ta ette kujutada, mida see töö tähendab ja et see võib tegelikult olla niivõrd põnev.

“Mulle ei meeldinud pelgalt teooria, tahtsin asju teha oma kätega ja näha praktilist poolt,” meenutab võrguehitaja. Esimene praktika kinnitas, et erialavalik on õige, ja huvi kasvas iga päevaga.

Kõige enam pakub talle selle elukutse juures rahulolu käegakatsutav tulemus. “Tunnen suurt heameelt, kui teen midagi oma kätega hästi ja näen, et see on ühiskonnale kasulik ning inimestele meeldib,” kirjeldab Valeri. Valdkond nõuab ka pidevat enesetäiendamist, sest tehnoloogia uueneb kiiresti.

Viie meetri sügavusel maa all

Üks meeldejäävamaid tööpäevi pärineb tema karjääri algusajast, kui ehitati uut alajaama.

Projekti kohaselt kulges maa all kollektor ning tehniliste tingimuste täitmiseks tuli kaablid paigaldada lausa viie meetri sügavusele kollektori alla. Tavaline kaablite paigaldussügavus on aga ligikaudu üks meeter. See erakordne koht nõudis tõsist füüsilist pingutust ja hoolikat planeerimist, et tagada alla ronides ohutus ja vältida õnnetusi.

Loodusjõud on võrguehitaja igapäevased kaaslased, mis mõjutavad ehitustöid otseselt. Vihm ja lumi teevad töö keerulisemaks ning nõuavad riskide pidevat hindamist.

“Kui näed, et suurem äike läheneb või tuul on liiga tugev, on posti otsas töötamine ohtlik ja töö tuleb kohe peatada,” selgitab elektrik. Vahel aga kliendid ei mõista, miks tööd viibivad, arvestamata karmide ilmastikuoludega, mis seavad inimelud ohtu. Siis tuleb lihtsalt oodata, kuni jälle võrgutöid teha saab.

Parim aeg: sügis ja kevad

“Kõige meeldivam ilm on üleminekuajal, kui ei saja ja temperatuur on 10 kuni 15 °C,” nendib spetsialist. Suvel on sageli liiga palav, talvel aga teeb pakane liiga nii meestele kui ka tehnikale – generaatorid ei pruugi käivituda ja voolikud jäätuvad. Ekstreemsematel juhtudel on lund olnud nii palju, et see ulatus lausa vööni. Välitingimustes on õige riietus üliolulise tähtsusega: see peab olema leegikindel, kaitsma elektriohtude eest ning tõrjuma vett.

Küsimusele, kui tihti ta elektrilööke on saanud, vastab Valeri rahulikult, et ohutus on alati esikohal ja ta ei mäletagi, et seda on kunagi juhtunud.

Valeri tavaline tööpäev algab kaasaegses Pluvo kontoris hommikuse koosolekuga, kus arutatakse läbi keerulisemad küsimused ja jagatakse ülesanded. Elektrikatkestustega tööd on väga täpselt planeeritud, sageli lausa minutilise täpsusega, et elektrivool klientidele kokkulepitud ajaks tagasi lülitada. Tööde iseloom on mitmekesine: on väiksemaid ülesandeid, mahukaid projekte ja kõige ebamugavamaid – avariisid.

Avariid kui kõige keerulisem väljakutse

Avariitööd on justkui heitlik ilm – kunagi ei tea, millal probleem tekib ja kui kaua selle lahendamine aega võtab. Mõnikord piisab tunnist, teinekord venivad tööd mitmepäevasteks ja rikkeid tuleb kõrvaldada ka suurte pühade ajal.

Küsimusele, kui tihti ta elektrilööke on saanud, vastab Valeri rahulikult, et ohutus on alati esikohal ja ta ei mäletagi, et seda on kunagi juhtunud. Enne töö alustamist kontrollitakse kõik ümbruses hoolikalt üle ning kui milleski on kahtlusi, kontrollitakse seadmeid uuesti ja uuesti.

Keerulistes olukordades on kõige olulisem säilitada külm närv

“Tuleb rahulikult läheneda. Pole mõtet närvitseda, probleemile leidub alati lahendus,” soovitab kogenud elektrik. Vahel lahenevad suured probleemid koomiliselt lihtsalt. Kord oli terve maja tänaval elektrita ning riket otsiti pikalt, kuni selgus, et üks vanaema oli kogemata vajaliku seadme ise välja lülitanud.

Aastatega on ka elektriku tööriistad teinud tohutu arenguhüppe. Tänapäeval on palju kasutusel akutoitel seadmeid, näiteks perforaatorid ja nurklihvijad, mis muudavad töö oluliselt mugavamaks. Viisteist aastat tagasi oli olukord instrumentide turul hoopis teistsugune, kuid praegu on varustus kergesti kättesaadav kas või rendist.

Lisaks igapäevatööle on Valeri pannud end proovile ka Elektrilevi kutsevõistlustel, jõudes eelmisel aastal välja pingelisse finaali.

“See on huvitav, mulle meeldib teistega võistelda, võistlemine on sportlik ja arendav,” jagab ta oma muljeid. Võistlustel tuleb etteantud aja jooksul ja standarditele vastavalt paigaldada kaitseseadmed ning kontrollida pinge puudumist. Erilist muljet avaldas talle aga esmaabiülesannete realistlikkus: kohal olid näitlejad, kes mängisid elutruult kannatanuid, luues usutava olukorra, kus testiti kiiret reageerimist ja õigete protokollide järgimist.

Uue põlvkonna elektrikutest rääkides toob ta välja, et Pluvos on keskmine vanus alla 40 aasta. Tehnikumidest tuleb igal aastal noori, kellest paljud jäävad pärast praktika läbimist püsivalt tööle. On neid, kes tulevad vaid kohustuse pärast, kuid leidub ka noori, kelle silmis põleb ehtne huvi, kes küsivad palju ja soovivad õppida. Noortele, kes alles alustavad oma teekonda, annab Valeri lihtsa soovituse: “Peaasi on kohe midagi tegema hakata, siis laheneb kõik.”