Vahetult enne Jaanipäeva saatsid 46 Eesti tippeksperti riigile terava signaali avaliku pöördumise vormis: energiapoliitika vajab hädasti laiemat ja sisulisemat insenertehnilist ekspertiisi. Elektriala uuris pöördumise ühelt koordinaatorilt, Eesti Elektroenergeetika Seltsi juhatuse esimehelt ja TalTechi professorilt Ivo Palult, mida valdkonna asjatundjad tegelikult välja pakuvad, et vältida tööstuse hääbumist ja hoida meie tuled ka tulevikus põlemas.

Alates 2019. aastast on Eesti langenud uhkest elektrieksportija staatusest netoimportijaks ning möödunud aastal olime sunnitud sisse ostma juba ligi 40 protsenti kohapeal tarbitud elektrist. Samal ajal, kui meie enam kui pool sajandit vanad põlevkivijaamad turult kaovad ja naaberriigid nii 2022. aasta energiakriisi kui ka praeguse Lähis-Ida kriisi ajel uusi võimsusi rajavad, meenutab Eesti energiadebatt sageli pigem ideoloogilist lahinguvälja kui konstruktiivset tuleviku planeerimist. Pikaajalise ja tervikliku plaani puudumine ähvardab ohtu seada kogu Eesti majanduse konkurentsivõime, hoiatavad energiaeksperdid.