Riigi kuuendale ja viimasele taastuvelektri vähempakkumisele laekus üheksa pakkumust seitsmelt ettevõttelt, kes soovivad turule tuua kokku 990 gigavatt-tundi uut taastuvelektrit. See kataks ligikaudu 11-12 protsenti Eesti praegusest aastasest elektritarbimisest, selgub kliimaministeeriumi korraldatud ja Eleringi läbi viidud vähempakkumise pakkumiste avamise protokollist.

Kõik üheksa pakkumust olid tuuleenergia tootmiseks. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 25. augustil kell 17.00 ning pakkumised avati 26. augustil kell 12.00. Pakutud garanteeritud müügitulumäärad jäid vahemikku 24,18-43,38 eurot megavatt-tunni kohta.

Odavaima pakkumuse tegi SW Metsatuul Põlendmaa OÜ, kes pakkus 90 gigavatt-tundi aastas hinnaga 24,18 eurot megavatt-tunni kohta ja on nõus osalema kogu pakutud mahuga. Äsja asutatud ettevõtte juhatuse esimees on Sunly asutaja ja tegevjuht Priit Lepasepp.

Sarnaselt pakkus kogu mahuga osalemist samuti mõned päevad tagasi asutatud SW Multituul Vao OÜ (juhatuse liige Priit Lepasepp), nende 80 gigavatt-tunni suurune pakkumus hinnastati 26,80 euroga.

Suurima üksikmahu pakkusid Evecon Solar 437 OÜ ja Evecon Solar 440 OÜ ühispakkumusega, mille maht on 270 gigavatt-tundi ja hind 39,10 eurot, kusjuures pakkujad on nõus osalema ka väiksema, 250 gigavatt-tunni suuruse mahuga. Evecon Püssi OÜ pakkus 230 gigavatt-tundi hinnaga 39 eurot, nõustudes osalema samuti kogu mahuga.

Kallima hinnaga pakkumuse tegi Enefit OÜ, ettevõte soovib toota 160 gigavatt-tundi hinnaga 43,38 eurot, olles nõus osalema minimaalselt 80 gigavatt-tunni ulatuses. Enery Estonia OÜ esitas kolm eraldi pakkumust mahtudega 60, 40 ja 50 gigavatt-tundi, hindadega vastavalt 37,85, 39,95 ja 42,80 eurot, kusjuures kõigi kolme puhul on minimaalseks osalusmahuks märgitud 20 gigavatt-tundi.

Lõplik edukate pakkumuste arv selgub pärast seda, kui Elering on kontrollinud pakkumuste vastavust vähempakkumise tingimustele.

Eleringi taastuvenergia üksuse Elextra juht River Tomera ütles, et 2026. aasta esimesel poolaastal toodeti Eestis taastuvatest allikatest 71,7 protsenti elektrienergiat ning taastuvelekter kattis 42,1 protsenti Eesti elektritarbimisest. „Tuuleenergia osakaal tootmisest oli aga vaid 23,6 protsenti. Käesolev taastuvelektri vähempakkumine, mis on suunatud tuuleenergia turuletoomiseks, aitab suurendada taastuvenergia tootmist ja alandada elektrihinda sügis- ja talveperioodil, mil tuuleenergiat on keskmisest enam,” lisas Tomera.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles, et laekunud pakkumuste hulk näitab arendajate jätkuvat huvi tuuleenergia vastu. „Kohalik elektritootmine aitab tugevdada Eesti energiajulgeolekut, vähendada sõltuvust impordist ja tuua turule rohkem konkurentsivõimelise hinnaga elektrit,” ütles Sutt, lisades, et Taltechi analüüsi kohaselt sobiks Eestisse veel 100-110 tuulegeneraatorit.

Kuues vähempakkumine on riigi korraldatud taastuvelektri vähempakkumistest järjekorras viimane. Sutti sõnul rajatakse järgmised maismaatuulepargid plaani järgi juba turupõhiselt, ilma riiklike otsetoetusteta.

Elering esitab nõuetele vastavate pakkujate nimekirja kliimaministeeriumile hiljemalt selle aasta 3. novembriks. Vähempakkumise lõplikud tulemused kinnitab valitsus eeldatavalt 2026. aasta lõpus.

Võitjatele määratakse toetus nende pakutud tootmismahu ulatuses – kuni 12 aastaks ja maksimaalselt 20 eurot toodetud megavatt-tunni eest. Toetust ei maksta, kui elektri börsihind on kauplemisperioodi 15 minuti jooksul kõrgem kui 45 eurot megavatt-tunni eest. Edukad pakkujad peavad elektritootmist alustama hiljemalt 31. detsembril 2030.

Eleringi taastuvast allikast energia tootmiseks korraldatud vähempakkumise tulemused

Kõik pakkumised on tuuleenergia.