Riigi kuuendale ja ühtlasi viimasele taastuvelektri vähempakkumisele laekus muljetavaldav kogus tuuleenergia projekte, mis võiksid katta enam kui kümnendiku Eesti aastasest elektritarbimisest. Ehkki arendajate huvi ja rahaline valmisolek on olemas, seisab sadade gigavatt-tundide teel ees takistus, mille ületamine nõuab tegijatelt palju enamat, kui soodsat elektrihinda.

990 gigavatt-tundi ja terav hinnakonkurents

Kliimaministeeriumi korraldatud ja Eleringi läbi viidud vähempakkumisele, mille esitamise tähtaeg kukkus 25. augustil kell 17 ning mille pakkumised avati 26. augustil kell 12.00, laekus seitsmelt ettevõttelt kokku üheksa pakkumust. Kõik pakkumused tehti tuuleenergia tootmiseks kogumahus 990 gigavatt-tundi, mis kataks laias laastus 11–12 protsenti Eesti praegusest aastasest elektritarbimisest.

Pakutud garanteeritud müügitulumäärad näitasid laia haaret, jäädes vahemikku 24,18–43,38 eurot megavatt-tunni kohta. Odavaima pakkumuse tegi Sunly asutaja ja tegevjuhi Priit Lepasepa juhitav äsja asutatud SW Metsatuul Põlendmaa OÜ, pakkudes 90 gigavatt-tundi aastas hinnaga 24,18 eurot megavatt-tunni kohta ning olles valmis osalema kogu pakutud mahuga. Sama juhatuse liikmega ja samuti hiljuti asutatud SW Multituul Vao OÜ esitas 80 gigavatt-tunni suuruse pakkumuse hinnaga 26,80 eurot, nõustudes samuti kogu mahuga.

Suurimate mahtudega tulid turule Eveconi ettevõtted. Evecon Solar 437 OÜ ja Evecon Solar 440 OÜ ühispakkumuse maht oli 270 gigavatt-tundi hinnaga 39,10 eurot (minimaalne osalusmaht 250 gigavatt-tundi) ning Evecon Püssi OÜ pakkus 230 gigavatt-tundi hinnaga 39,00 eurot. Lisaks esitas Evecon Solar 437 OÜ eraldi 10 gigavatt-tunni suuruse pakkumuse hinnaga 39,20 eurot.

Enery Estonia OÜ jagas oma riskid kolme eraldi pakkumuse vahel mahtudega 60, 40 ja 50 gigavatt-tundi, mille hinnad olid vastavalt 37,85, 39,95 ja 42,80 eurot megavatt-tunni kohta. Kõigi kolme puhul on ettevõte valmis osalema minimaalselt 20 gigavatt-tunni ulatuses. Kallima hinnaga astus võistlustulle Enefit OÜ, soovides toota 160 gigavatt-tundi hinnaga 43,38 eurot, minimaalse osalusmahuga 80 gigavatt-tundi.

Investeeringud otsivad kindlust, kuid komistavad bürokraatiale

“Eleringi korraldatud vähempakkumisele laekunud üheksa pakkumust näitab, et Eestis on potentsiaal lähiajal uusi tuuleparke juurde rajada. Vähempakkumine annab nendele projektidele juurde investeerimiskindlust ning on kindlasti samm õiges suunas,” kommenteeris tulemusi Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.

Arendajate teekond meenutab sageli aga kurnavat maratoni, kus finišijooneks on küll töötav tuulepark, ent rada ise sarnaneb pigem pidevalt muutuvale labürindile, kus teele on laotatud hulgim riske, mida tegija ise kontrollida ei saa. “Samas ei tähenda hea tulemus vähempakkumisel kahjuks veel seda, et nende tuuleparkide rajamine oleks nüüd kindel. Eesti tuuleenergia arendamise kõige suuremaks probleemiks on jätkuvalt planeeringu- ja loamenetlused. Ehitusloani jõudmine on endiselt äärmiselt keeruline ja pikk protsess ning arendaja kanda jääb palju riske, mida ta ise kontrollida ei saa. Ka väga küps projekt võib menetluse käigus aastateks takerduda,” nentis Talv.

Kuigi madalad hinnad võivad väljastpoolt vaadates viidata sektori kulude langusele, hoiatab assotsiatsioon ennatlike järelduste eest. “Pakutud hindade vahemiku põhjal ei teeks me siiski liiga kaugele ulatuvaid järeldusi kogu sektori kulubaasi kohta. Iga projekti puhul on erinevad nii arenduse küpsusaste, võrguühenduse tingimused, finantseerimine kui ka muud kulud ja riskid. Pigem näitab pakkumuste arv, et arendajatel on valmisolek investeerida juhul, kui projekti riskid on mõistlikult juhitavad,” selgitas assotsiatsiooni esindaja.

Toetused ei lahenda paberimajandust

Riiklike vähempakkumiste tugevus on rahalise vundamendi valamine, ent need ei suuda asendada puuduvaid kooskõlastusi, selgitab Terje Talv. “Vähempakkumiste kõige suurem väärtus ongi olnud investeerimiskindluse loomine. On projekte, mille puhul selline mehhanism võib olla otsustav, et jõuda lõpliku investeerimisotsuseni ja ehituseni. Samas ei saa ükski toetusskeem lahendada planeeringute ja lubadega seotud takistusi – need küsimused tuleb riigil lahendada eraldi,” rääkis Talv.

Positiivse noodina on mitmed varasemad pudelikaelad tänaseks lahenenud. Kaitseväe radaripiirangud, mis veel mõned aastad tagasi arendusi jõuliselt pidurdasid, ei ole pärast riiklikke investeeringuid enam keskne probleem. Samuti ei kujuta hetkel suurt murekohta võrguga liitumine. “Uute tuuleparkide rajamist pidurdavatest teguritest on praegu meie hinnangul kõige olulisemad just planeeringute ja loamenetluste pikkus ning nende tulemuse ettearvamatus,” lisas Talv, viidates, et pelgalt turupõhiseks arenduseks ei pruugi sektor veel täielikult valmis olla, kui puudub kindlus ehitusloa saamise osas.

Tootmise pilt ja tulevikuvisioon aastaks 2030

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti hinnangul näitab laekunud pakkumuste hulk arendajate jätkuvat huvi. “Kohalik elektritootmine aitab tugevdada Eesti energiajulgeolekut, vähendada sõltuvust impordist ja tuua turule rohkem konkurentsivõimelise hinnaga elektrit,” sõnas Sutt, tuues välja ka TalTechi analüüsi, mille kohaselt sobiks Eestisse veel 100–110 tuulegeneraatorit. Suti kinnitusel on antud vähempakkumine omasuguste seas viimane ning edaspidi rajatakse maismaatuulepargid ilma riiklike otsetoetusteta, turupõhiselt.

Selle üle, kui suur osa praegu esitatud 990 gigavatt-tunnist 2030. aastaks ka tegelikult vooluvõrku jõuab, on täna veel vara otsustada. “Mis puudutab küsimust, kui suur osa vähempakkumise projektidest jõuab reaalselt 2030. aastaks tootmisse, siis ETEA ei julge täna sellele konkreetset numbrit pakkuda. Vähempakkumise tulemused annavad põhjust optimismiks, kuid enne ehituslubade olemasolu on projektidega jätkuvalt seotud väga palju riske,” lausus Terje Talv. Valdkonna pikem vaade on koondatud ETEA tuuleenergia prognoosi 2025–2035.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni prognoos taastuvenergia võimsuse lisandumisest Eestis (MW)

“Täna ei näe me piisavalt alust, et sellest prognoosist täpsemalt öelda, mitu tuuleparki ja millisel aastal kindlasti valmib. Vähempakkumine on oluline samm õiges suunas, kuid selleks, et pakkumused muutuksid päriselt töötavateks tuuleparkideks, tuleb lahendada ka planeeringute ja lubadega seotud probleemid,” võttis Talv teema kokku.

Mis saab edasi?

Elering kontrollib praegu pakkumuste vastavust tingimustele ning esitab nõuetele vastavate pakkujate nimekirja kliimaministeeriumile hiljemalt 3. novembriks 2026. Lõplikud tulemused peab valitsus kinnitama eeldatavalt käesoleva aasta lõpus.

Edukad pakkujad saavad toetuse oma pakutud tootmismahu ulatuses kuni 12 aastaks, kusjuures toetuse maksimummäär on 20 eurot toodetud megavatt-tunni eest. Oluline on märkida, et toetust ei maksta neil kauplemisperioodidel, mil elektri börsihind ületab 15 minuti lõikes 45 eurot megavatt-tunni kohta. Kõik võitjad on kohustatud elektritootmisega alustama hiljemalt 31. detsembril 2030.