Tallinna Kultuurikatla paksud paekiviseinad võiksid rääkida ajast, mil elekter oli alles uus ja salapärane asi. Täna on pilt teine: elekter on muutunud nähtamatuks, kuid asendamatuks mootoriks, mille uusimaid suundi kogunesid erialaspetsialistid uurima teist korda hulgimüüja Helifors egiidi all toimunud messile. See oli järjekorras juba 24. kord, mil elektrirahvas iga-aastast kokkutulekut pidas ning tänavune sündmus tõestas, et valdkond liigub edasi kiiremini kui kunagi varem.

Kas see sündmus on kõige suurem?

Kuigi Electricity mess alustas kunagi teekonda Eesti Näituste messikeskuse hallidest, on viimasel ajal traditsiooniliseks asupaigaks saanud Kultuurikatel. See on koht, kus ajalooline tööstusarhitektuur ja tipptehnoloogia hästi kokku sobivad.

Küsimusele, kas see on Eesti suurim elektriteemaline üritus Eestis, vastas Heliforsi juhatuse esimees Mari-Ann Ditmann messil pragmaatiliselt: “Oluline pole rekordite löömine, vaid panus valdkonna arengusse.”

Sel aastal oli ennast registreerinud 1650 külastajat ning eksponente kogunes lõpuks 40 – viimased neist hüppasid pardale vaid paar päeva enne avapauku.

Messialal ringi liikudes torkas silma rõõmustav trend: noori on iga aastaga üha rohkem. Nad ei ole lihtsalt passiivsed pealtvaatajad, vaid uurivad ja esitavad küsimusi, mis panevad ka staažikamad eksponendid järele mõtlema.

Messi fookuses olid selgelt neli põhiteemat: äri- ja elamuehituse nutilahendused, üldised elektrivaldkonna lahendused, tööstusautonoomia ning valgustus.

Uute tulijatena lisasid värsket energiat Soleron Energy, Tampereen Sähköpalvelu Oy, Pistrik, Signiti ja GRAND-MEYER.

Tehisaru kui elektriku uus parem käsi

Üks messi oodatumaid hetki oli seminarisaalis tehisaru lühikoolitus, mis oli täitunud viimse kohani. Kui tavaliselt räägitakse tehisarust ehk AI-st kui millestki kaugest ja teoreetilisest, siis Non-Tech AI Advisory endine tegevjuht (nüüd on firma juhtimine antud tehisaru kätte) Teet Torim tõi selle lahenduse maa peale tagasi. Tema ettekanne “Tehisintellekti rakendamine elektrivaldkonnas: tänased teadmised ning praktilised juhised” lõppes kasuliku “tööriistakohvi” jagamisega valdkonna spetsialistidele.

“Kui inimese IQ on 100 punkti tasemel, siis AI on juba praegu 145 punkti,” tõi Teet Torim välja võrdluse, mis pidi näitama, et AI pole enam lihtsalt abivahend, vaid partner, kes on piisavalt tark, et keerulistes elektrivõrkudes ja planeerimisprotsessides appi tulla.

Erialast täiendust pakkusid ka teised spetsialistid. Schneider Electricu esindaja Tõnis Vesiallik rõhutas elektriautode laadijate puhul turvalisust ettekandes “Valisid elektriauto laadija? Vali kohe ka õige rikkevoolukaitse – sinu ja su lähedaste turvalisuse nimel!”.

Samuti jagasid ettevõttest Rittal/Eplan teadmisi Stasys Jonynas ja Nerijus Slatkevičius, kes rääkisid automatiseeritud projektide loomisest. Andrius Jancauskas Fronius International GmbH-st tutvustas tuleviku energialahendusi ning Raitis Grišuļs KOPOS KOLIN-ist Tšehhi kvaliteediga kaablite kandesüsteeme.

Seminaridel osalejatele väljastatud tunnistused on väärtuslik valuuta, mida arvestatakse ka kutsealase pädevuse säilitamisel.

Tööriistavaba tänavavalgustus ja maskeeritud laternad

Messibokside vahel jalutades pakkus põnevust Lightholmi väljapanek. Kristi Truu ja Taavi Salm demonstreerisid uut trendi tänavavalgustuses, mis muudab hooldustööde tegemise imelihtsaks.

Pikaajaliseks kasutuseks loodud GEO Street Light tänavavalgusti sisaldab tööriistavaba avamismehhanismi kiireks hoolduseks ning moodulipõhiseid vahetatavaid komponente, mis pikendavad toote eluiga ja vähendavad keskkonnamõju. Iga valgustit saab kohapeal seadistada vastavalt kohalikele standarditele, valgusjaotusele ja kliimatingimustele.

Eestis neid veel laialdaselt pole, kuid Stockholmis on GEO Street Lighti valgusteid paigaldatud juba sadu kilomeetreid. Kui alumiiniumkorpus kestab vähemalt pool sajandit, siis valgusallika eluiga on umbes 10 aastat – ehkki Stockholmi kogemus näitab, et ka 15 aasta järel püsivad need endiselt töös.

Erilist tähelepanu pälvis ka Lightholmi Camo latern, mis on kaetud maskeerimismustriga. See hüdrotipitud tehnoloogiaga lahendus on suunatud militaarvaldkonnale, et valgustid droonidele vähem silma jääksid, kuid huvi on tundnud ka jalgpalliklubid, kes soovivad neid oma meeskonna värvides.

Kodumaine laadija ja kestlikud LED-id

Harju Elektri boksist leidis Saaremaal toodetud uue kahekohalise elektriauto laadija Elektra Sense. See seade on vastus Põhjamaades valitsevale laadimisbuumile. Eripäraks on otseühendus laadimisplatvormiga ilma pilveteenuseta ning seadmes on integreeritud 4G eSIM andmesideks.

Laadija on võimeline vastava lisaga elektrikilbis jälgima maja üldist tarbimist ja reguleerima laadimisvõimsust vastavalt sellele, tagades, et kaitsmed püsiksid sees ka siis, kui saunakeris ja elektripliit korraga huugavad.

LEDVANCE’i Eesti piirkonna juht Simo Lindmaa selgitas, et leedimaailmas on fookus nihkunud nüüd vahetatavatele komponentidele. Kuigi varem eeldati, et leedvalgusti on üks tervik, mis kestab peaaegu igavesti, on tegelikkus näidanud, et pingekõikumised võivad elektroonika siiski vahel rivist välja lüüa. Tootja lubab komponentide kättesaadavust ka 10–15 aastat pärast ostu.

Väljapanekus oli üks pealtnäha tavaline plafoon, aga eriliseks tegi selle suurus: sobib täpselt vana luminofoorvalgusti kohale, kattes ilusti inetud vanad kinnituskohad.

Kauboid, tants ja kingitus, mis kannab vilja

Kui messipäeva ametlik osa lõppes, asendusid professionaalsed arutelud meeleoluka kantripeoga.

Külalised olid vaeva näinud: näha võis kauboisaapaid, kaabusid ja ruudulisi särke. Heliforsi meeskond tervitas saabujaid ühise tantsuga, õhtu naelaks oli Laine Mägi tantsutrupp Lancy.

Õhtu jooksul selgitati välja ka parimad messiboksid. Esikoha napsas OBO, kelle boksis toimetas päeval ka rõõmsameelne maskott. Teisele kohale jõudis ABB ning kolmandale Schneider. Võitjale anti üle aga midagi ebatavalist – viljapuu.

Heliforsi juhatuse esimees selgitas, et nad alustasid aastaid tagasi puu kinkimise traditsiooniga, kuna tavapärased meened kipuvad riiulitesse ununema. Puu sümboliseerib elu, kestvust ja arengut. OBO-le kingitud viljapuu pakub aastate pärast nii silmailu kui ka maitsmisrõõmu. See sümbol kasvab ja areneb pidevalt, täpselt nagu ka Eesti elektrisektor, mis on pidevas muutumises ja arengus.