2021. aasta aprillis maha põlenud Jõgeva alajaama taastamine kestis ligi viis aastat. See oli keerukas ettevõtmine nii tellijale Elektrilevile kui ka Eltech Solutionsile ja Schneider Electricule.

2026. aasta veebruaris avatud uus alajaam tähistab ühtlasi Eltech Solutionsi ja Schneider Electricu uut koostöömudelit. Kiiruse ja paindlikkuse huvides valmistati primaarseadmed Schneider Electricu Saksamaa tehastes. Sekundaar- ja juhtimisseadmed projekteeris ja pani Eestis kokku Eltech.

Ligi 6 miljonit eurot maksnud piirkonnaalajaam tagab töökindlama elektrivarustuse pea 5500 elanikule ja kohalikele ettevõtetele. Energia tänava uue alajaama trafod on kaks ja pool korda võimsamad kui vanad. Ühe trafo nimivõimsus on varasema 16 MVA asemel 40 MVA ja mass ligi 80 tonni. Uued trafod on energiatõhusamad, vähendavad elektrikadusid ja parandavad võrgu töökindlust. Alajaama hoone on betoonist ja tulekindlate ustega. Lisaks on seal seadmed, mis kaarleegi tekkimisel end välja lülitavad, et põlenguoht oleks minimaalne.

Schneider Electricu lõppkasutaja lahenduste müügiinseneri Lauri Kübarsepa sõnul saavad Eltech Solutions ja Schneider Electric Jõgeva kogemusele tugineda ka järgmistes Eesti elektrivõrgu moderniseerimise projektides. „Tööpõld on lõputu. Eestis on üle 25 000 alajaama, vanemad neist on olnud kasutuses umbes 50 aastat ja ees ootab palju uuendustöid. Vähetähtis ei ole ka tõhus koostöö Elektrileviga, sest sisuliselt ongi Elektrilevi üks suur Eesti elektrivõrk,” märgib Kübarsepp.

„Jõgeva uus alajaam on suurepärane näide sellest, kuidas oleme muutnud kriisi piirkonna elektrivõrgu põhjalikuks uuendamiseks,” ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm. „Uus alajaam ei taga üksnes töökindlamat elektrivarustust täna, vaid loob tugeva aluse Jõgeva piirkonna edasiseks arenguks.”

Kõik algas ajutisest alajaamast

Eltech Solutionsi jaoks algas projekt 2021. aasta aprillis. Ettevõtte juht Harri Valtri meenutab: „Kui tuli uudis Jõgeva alajaama põlengust, tegime omalt poolt kõik, et piirkond saaks leevendust ning elanikud ja ettevõtted igapäevategevust jätkata. Tegime seda teiste projektide arvelt, milles olime valmis tarnetes kompromisse otsima.”

Valtri sõnul hakati ajutise alajaama tarbeks loetud päevad pärast põlengut projekteerima ja ehitama keskpingeseadmete ringi, mille Eltech oli valmistanud teise alajaama jaoks. Töö lõppes enam kui pool aastat hiljem. Selleks ajaks olid seadistamine ja katsetamine nii kaugel, et ajutise alajaamaga sai talvele vastu minna.

Uue alajaama juures osales Eltech koos peamise partneri Schneider Electricuga mitmes etapis. Esmalt tarniti keskpingeseadmed. Hiljem tegeleti kogu terviku projekteerimise, sidumise, seadmekappide valmistamise, seadistamise ja katsetamisega.

Kuna alajaam oli vaja kiiresti taas tööle saada, oli ajapiirang selge. „Leppisime Eltechi ja Elektrileviga kokku, et aja võitmiseks tarnib Schneider Electric primaarseadmed Saksamaalt Regensburgi tehasest ning Eltech ehitab kohapeal juurde sekundaarseadmed ja juhtimise,” meenutab Kübarsepp. Nii võideti vähemalt kaks kuud. Kübarsepa sõnul on primaarseadmete nõudlus maailmas praegu väga suur ja tarneajad on pikad. Põhjus on suurte tehisaru andmekeskuste rajamine ja valdavalt taastuvenergial põhinev elektrifitseerimine, mis on tellimuste mahtu kasvatanud.

Kaitse ja juhtimine

Ohutu, töökindla ja tõhusa energiajaotuse tagamiseks moodustavad alajaama tuumiku 26 Schneider Electricu GMA jaotusseadme paneeli ja viis GHA seadet. Võrgu kaitseks paigaldati PowerLogic P3 kaitsereleed, mis jälgivad pidevalt süsteemi seisundit ja reageerivad riketele. Esimest korda Eestis kasutati trafode diferentsiaalkaitseks uue põlvkonna PowerLogic P7 platvormi. See analüüsib trafo sisend- ja väljundvoolusid ning võimaldab sisemisi rikkeid kiiresti, täpselt ja selektiivselt tuvastada.

Kaugjuhtimiseks ja andmevahetuseks kasutati Saitel DP kaugterminali (RTU). Eri põlvkondade kaitse- ja automaatikaseadmete integreerimiseks töötati välja spetsiaalne side- ja protokollilahendus. See tagab süsteemide ühilduvuse ja alajaama töökindla juhtimise.

Ehitus nõudis katkestuste ja ümberlülituste täpset planeerimist

Kübarsepa hinnangul oli ehitus tavapärasest keerukam. Objektil töötas ajutine alajaam, millega olid ühendatud tarbijad. Seetõttu tuli montaaž väga täpselt planeerida ja katkestused teha ükshaaval. „Töid tuli teha rahulikult ja täpselt õiges järjekorras. Nii said ümberlülitustega voolukatkestusi vältida või, kui teisiti ei saanud, hoida katkestused tarbijatele võimalikult lühikesed,” selgitas ta. Kolmeaastane ehitusaeg võib kõrvalseisjale tunduda pikk. Just tööde keerukus ja ümberlülituste planeerimine tingisid aga sellise tempo.

Valtri sõnul ei sünni ükski alajaam üksnes jooniste ja seadmete abil. Selle taga on insenerid, projektijuhid, elektrikud, elektrimontöörid, automaatikud ja teised spetsialistid, kes töötavad sageli keerulistes tingimustes, et objekt valmiks kvaliteetselt ja ohutult.

Alajaama seadmete ja ahelate projekteerimisele ning seadistamisele kulus umbes 2100 inseneri töötundi. Seadmete valmistamisele kulus umbes 3400 elektrimontööri ja kvaliteedikontrolli töötundi. Sellele lisandus üle 600 töötunni tugiüksuste töötajatelt (näiteks ost, ladu ja projektijuhtimine), keda projektiga otseselt seotuna ei nähta.

„Alajaamad on sageli justkui nähtamatu osa meie igapäevaelust. Neid ei märgata enne, kui elekter kaob. Ometi saavad just siin kokku tehniline täpsus, ohutus, vastupidavus, töökindlus ja vastutus tuhandete inimeste ning paljude ettevõtete ees,” võttis Valtri kokku.

Kohalik insenerilahendus lühendab tarneaegu

Kübarsepa sõnul on Schneider Electric loonud Eltechiga koostöömudeli, mis võimaldab rajada võrguühendusi lühemate tarneaegadega ka erasektori elektritootjatele, olgu tegu päikese-, aku- või tuulejaamadega. „Tänu kohalike insenerilahenduste kasutamisele saame vajadusel projektides kiiresti ja paindlikult muudatusi teha,” märkis ta.

Jõgeva puhul oli Kübarsepa sõnul oluline edufaktor see, et Eltech arvestas sekundaarseadmeid projekteerides ja ehitades võimalike muudatustega, mis võivad töö käigus tekkida. Schneider Electricu suurtehased töötavad saksa täpsusega. Seal võib töö käigus tehtud näiliselt väike muudatus muuta protsessi palju aja- ja rahakulukamaks. „Schneider Electric on küll suurkorporatsioon, aga tänu koostööle Eltechiga saame Eesti turul olla väga paindlikud ja kiired. Väljakujunenud koostöömudel annab n-ö suurele supertankerile väikese lootsilaeva liikuvuse,” kinnitas Kübarsepp.

Elektrilevi investeerib kolme aastaga elektrivõrku pool miljardit eurot

Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi, mille käes on 99% elektri jaotusvõrgust, investeerib võrgu uuendamisse pidevalt: aastatel 2026–2028 umbes 500 miljonit eurot elektrivõrgu arendamiseks.

Lähiaastate strateegia keskmes on kõrgepinge varagrupp. Tähelepanuta ei jää ka keskpingevõrk, mis on praegu peamine katkestusaja allikas. Lähiaastatel rajatakse ligikaudu 3000 km ilmastikukindlat võrku ja umbes 1200 uut alajaama.

„Investeeringute planeerimisel vaatame suurt pilti üle Eesti, lähtume elektrivõrgu arengukavast ja kogutud võrguandmetest. Sihime investeeringud alati piirkondadesse, kus on elektrivõrgu kvaliteediga suurimad mured,” ütles Mihkel Härm. Umbes kolmandik elektrivõrgu varast on ületanud eeldatava eluea.

„Elektrivõrk peab olema valmis tarbimise kasvuks, taastuvenergia lisandumiseks ja üha keerulisemateks ilmastikuoludeks. Iga uuendatud alajaam, tugevdatud ühendus ja ilmastikukindlaks muudetud liinikilomeeter aitab vähendada katkestuste mõju klientidele ja tõstab võrgu läbilaskevõimet,” lisas ta.

Aastatel 2024–2025 investeeris Elektrilevi Eesti elektrivõrku 308 miljonit eurot. Valminud suuremate projektide hulka kuuluvad lisaks Jõgeva piirkonnaalajaamale Hiiumaa ja Saaremaa vaheline 35 kV merekaabel ning Saaremaal Sikassaare–Pihtla–Arsa keskpingefiidrite uuendamine.