Kui hoones kaob ootamatult elekter ja süttivad ohutuled, meenutab olukord laeva sattumist tihedasse uttu: tavalised orientiirid kaovad hetkega ning ainus, mis hoiab ära eksimise ja paanika, on täpselt paika pandud majakas. Elektritööde tegijale ja projekteerijale tähendab see aga selgitustööd tellijale, kes küsib eelarvet vaadates lihtsa küsimuse: miks ei võiks ukse kohale panna lihtsalt üht soodsat akuga valgustit?

Vastus peitub seadustes, uuendatud standardites ja asjaolus, et hädavalgustus on terviklik elupäästev süsteem. Sageli algab probleem sellest, et hoone omanik või renoveerija ei teadvusta hädavalgustuse kohustuslikkust enne, kui ehitusjärelevalve või päästeametnik sellele tähelepanu juhib. Eriti selgelt joonistub see välja elukondliku kinnisvara uuendamisel.

„Kui renoveeritakse kortermajade trepikodasid, tuleb sinna kindlasti paigaldada ka nõuetekohane hädavalgustus. Sageli seda ei teata, eriti vanemate kortermajade renoveerimisel,“ ütles Heliforsi välisvalgustuse müügijuht Rain Konks.

Mida seadus nõuab?

Et paigaldaja saaks kliendile täpselt selgitada, mida objektil vaja on, tasub hädavalgustuse teema jagada kolmeks: mis on seadusega nõutud, milline toode konkreetsel juhul valida ning kuidas süsteemi projekteerida, kontrollida ja hooldada.

Eestis toetub hädavalgustuse nõuetele vastavus kolmele alustalale: tuleohutusõigusele, riigisisestele ja Euroopa süsteemistandarditele ning valgustite toote- ja katsetusstandarditele.

Juriidiline alus tuleneb tuleohutuse seadusest (eriti selle § 30 lõikest 1), mis sätestab üheselt, et evakuatsioonivalgustus kuulub tuleohutuspaigaldiste hulka. See tähendab, et süsteem tuleb projekteerida, paigaldada, kontrollida ja hooldada tehnilise normi, tootja juhise ja ohutusnõuete järgi nii, et see täidaks igal hetkel oma otstarvet. Sama seaduse § 32 lõige 1 ning Päästeameti juhend „Tuleohutuspaigaldised“ annavad paigaldajale ja tellijale praktilise tugipunkti: eeldatakse, et evakuatsioonivalgustus on nõuetekohane siis, kui kõigis etappides on järgitud asjakohast standardit või muud samaväärset dokumenti ning tootja juhiseid.

Millises hoones on selline süsteem kohustuslik? Siseministri määrus viitab tehniliste parameetrite puhul standardile EVS-EN 1838.

Kliendiga suheldes tuleb esmalt kummutada müüt, et hädavalgustus on lihtsalt üks akuga lamp. Hädavalgustus on süsteem, mis rakendub tööle siis, kui normaalvalgustuse elektritoide katkeb. Seetõttu peab selle toide tulema tavavalgustuse toiteallikast täielikult sõltumatust allikast.

Valgustusnõuded määrab alates 17. veebruarist 2025 kehtiv uuenenud Eesti standard EVS-EN 1838:2025 „Valgustusrakendused. Hoonete hädavalgustus“ (põhineb Euroopa dokumendil EN 1838:2024). See standard käsitleb kohti, kuhu on juurdepääs avalikkusel või töötajatel, ning jagab valgustuse ülesannete järgi osadeks:

• Evakuatsioonitee valgustus – aitab ohu korral ruumist ohutult lahkuda ning leida kiiresti väljapääsud, tuletõrje- ja päästevahendid ning esmaabipunktid.
• Avatud ala ehk paanikavastane valgustus – vähendab pimedusest tekkivat paanikat ja aitab suurtes avatud ruumides ohutult evakuatsiooniteedeni liikuda.
• Ohtliku tööpiirkonna valgustus – tagab potentsiaalselt ohtlikes kohtades ja seadmete juures tegevuse ohutu lõpetamise enne ruumist lahkumist.
• Töö jätkamise valgustus – võimaldab tööülesandeid jätkata. Kliendile tuleb selgitada, et see ei ole automaatselt evakuatsioonivalgustus, vaid võib seda asendada üksnes siis, kui täidab kõiki standardi EVS-EN 1838 nõudeid.

Hädavalgustust saab lahendada nii pidevlülituses (ingl maintained) kui ka ootelülituses (ingl non-maintained) valgustite ja ohutusmärkide abil. Pidevlülituses valgustid ning väljapääsu- ja ohutusmärgid töötavad ka tavavalgustuse ajal ning jätkavad tõrgeteta tööd hetkel, mil tavavalgustuse toide katkeb.

Uue põlvkonna lahendusena hõlmab EVS-EN 1838:2025 ka kohanduvat ehk adaptiivset evakuatsioonivalgustust (ingl adaptive emergency escape lighting, AEEL), mille täpsemad põhimõtted on koondatud alates 1. juulist 2024 kehtivasse tehnilisse spetsifikatsiooni CEN/TS 17951:2024. See on paindlik lahendus, mida kasutatakse evakuatsioonivalgustuse täiendusena väljapääsuteedel, et suunata inimesi ohu asukoha järgi ja suurendada evakuatsiooni tõhusust.

Kui valgustustasemed ja paigutuse määrab EVS-EN 1838, siis kogu süsteemi elektripaigaldise, dokumentatsiooni, kasutamise, kontrolli, hoolduse ja katsetamise raamistiku kehtestab alates 16. detsembrist 2024 kehtiv EVS-EN 50172:2024 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“. Standard rõhutab muu hulgas, et valgustatud ohutusmärgid on evakuatsioonivalgustussüsteemi lahutamatu osa.

Spetsiifilisemate objektide puhul tuleb arvestada ka eristandarditega: näiteks spordi- ja võistluspaikade projekteerimisel kehtib standard EVS-EN 12193:2019, mis nõuab hädavalgustuse puhul samuti EVS-EN 1838 reeglite järgimist. Tavapärase töökohavalgustuse aluseks on siseruumides alates 16. septembrist 2021 kehtiv EVS-EN 12464-1:2021 (mis muutis kehtetuks varasema 2011. aasta standardi) ja välistöökohtadel alates 17. märtsist 2025 kehtiv EVS-EN 12464-2:2025.

Mis teeb leedvalgustist hädavalgusti?

Nii nagu tavaline tänavajope ei asenda tuletõrjuja tulekindlat kaitseriietust, ei ole ka tavaline leedvalgusti – isegi kui sellele on lisatud akupank – nõuetele vastav hädavalgusti.

Kui tavalise valgusti põhiohutust ja katsetusnõudeid reguleerib üldstandard EN IEC 60598-1, siis kuni 1000 V avariitoiteallikaga hädavalgustite ja sisevalgustatud väljapääsumärkide jaoks kehtib eraldi rangem standard EN IEC 60598-2-22:2021 (Eestis kehtib see alates 1. juulist 2022 tähisega EVS-EN IEC 60598-2-22:2022).

Heliforsi välisvalgustuse müügijuht Rain Konks ja tema kolleegid on valgusteid komplekteerides sageli kogenud, kui määravad on selle standardi tehnilised uuendused. Nimelt tõi 2021. aasta väljaanne kaasa mitu kaalukat muudatust ja täpsustust:

• uued ranged ohutusnõuded liitiumakudele;
• uued nõuded elektrilistele kaksikkihtkondensaatoritele (EDLC);
• puhkerežiimi (ingl rest mode) ja blokeerimisrežiimi (ingl inhibiting mode) nõuete uuendused;
• kõrge temperatuuriga töökatsete täpsustused;
• kuumus-, tule- ja uitvoolukindluse (ingl resistance to heat, fire and tracking) nõuete selgitused;
• autonoomsete ehk sisseehitatud toiteallikaga valgustite (ingl self-contained luminaires) katsetamisvõimaluste täpsustused;
• väljapääsumärkide kontrastsuse mõõtmise katsemeetodite täpsustused.

Seetõttu tuleb hulgimüüja juures seadmeid valides veenduda, et tootel on ametlik deklaratsioon või tõend standardi EN IEC 60598-2-22 nõuetele vastavuse kohta ning tootja paigaldus- ja hooldusjuhendid.

Igale objektile ei sobi universaalne komplekt

Valik sõltub hoone tuleohutusnõuetest, ruumide eripärast, evakuatsiooniteede pikkusest, väljapääsude asukohast ja keskkonnatingimustest (niiskus, tolm, temperatuur, nõutav IP-kaitseaste).

Selleks et paigaldaja saaks kliendile pakkuda täpselt sobivat lahendust, tasub Heliforsi tootevalikust komplekteerimisel lähtuda järgmisest tootesoovituste ja kontrollküsimuste loogikast:

• Väljapääsu- ja suunamärgid (pidevlülituses valgustid): kuna standardi EVS-EN 50172 kohaselt on ohutusmärgid osa samast kontrollitud süsteemist ja peavad olema nähtavad kogu hoone kasutamise aja, tuleb uste ja evakuatsiooniteede pöördepunktide jaoks valida EN IEC 60598-2-22 sertifikaadiga ja nõuetekohase piktogrammi kontrastsusega pidevlülituses märkvalgustid.
• Evakuatsiooniteede ja paanikavastased turvavalgustid (ootelülituses või kombineeritud): trepikodadesse, pikkadesse koridoridesse ja suurtesse saalidesse sobivad eriotstarbelise optikaga turvavalgustid. Koridoriläätsedega mudelid suunavad valguse piki liikumisteed, samal ajal kui laia valgusjaotusega läätsed katavad suured avatud alad ja ennetavad paanikat. Siin tuleb kliendiga täpsustada ka nõutav akutoite toimimisaeg: kas objektil on vajalik 1-, 2- või 3-tunnine tööaeg.
• Suurendatud kaitseastmega (IP65) ja eritemperatuuri hädavalgustid: ohtlikesse tööpiirkondadesse, tööstushoonetesse, külmadesse keldritesse või niisketesse parklatesse tuleb valida suurema tolmu- ja niiskuskindlusega ning kuumusele või külmale vastupidavad mudelid, kus liitiumakude või kondensaatorite töökindlus on tagatud ka äärmuslikes oludes.
• Automaatse kontrolliga (Autotest) ja keskse järelevalvega süsteemid: suuremate ärihoonete, koolide või kortermajade puhul on otstarbekas soovitada kliendile valgusteid, mis vastavad akutoitelise hädavalgustuse automaatsete kontrollisüsteemide standardile EN 62034 (IEC 62034). Sellised seadmed teevad talitlus- ja toimimisaegade katseid õigel ajal ise ning kuvavad tulemuse valgusti leedindikaatoril või kesksüsteemis.

Regulaarne hooldus ja kontroll tagavad töökindluse

Isegi täpse valgustusarvutuse ja kvaliteetsete valgustitega süsteem muutub kasutuks, kui selle akud aastate jooksul märkamatult mahtuvuse kaotavad. Nii Päästeamet kui ka standard EVS-EN 50172 nõuavad, et süsteemi kasutamine, hooldus ja katsetamine oleksid selgelt korraldatud ja dokumenteeritud.

Kliendile üleantav hooldusmudel koosneb neljast etapist:

1. Talitluskontroll (funktsionaalne katse) – regulaarne lühikontroll, millega veendutakse, et valgusti rakendub toitekatkestuse korral tööle. Tavaliselt kestab see katse vähemalt 1 minuti.
2. Täielik toimimisaja katse (autonoomiatest) – perioodiline kontroll, millega katsetatakse, kas valgusti ja selle aku suudavad valgust anda kogu ettenähtud aja jooksul (näiteks 1, 2 või 3 tundi järjest).
3. Valgustusmõõtmine – kontrollitakse, kas paigaldatud ja juba mõnda aega töötanud süsteem saavutab jätkuvalt projekteeritud ning standardi EN 1838 nõuetele vastava valgustustiheduse.
4. Dokumenteerimine – iga katse tulemus, kuupäev ja võimalik kõrvalekalle peavad olema hoolduspäevikus või digitaalses haldussüsteemis jälgitavad.

AWEX jõuab Eestisse

Heliforsi tootevalikusse lisanduvad peagi Eestisse jõudvad Poola tootja AWEX hädavalgustid.

2002. aastal asutatud ettevõte on enam kui kahekümne tegevusaastaga kasvanud oma valdkonna turuliidriks, tehes tootearenduses koostööd valdkonna spetsialistide ja teadusasutustega.

AWEXi tehastes Poolas toodetakse Euroopa normidele ja standarditele vastavaid hädavalgustusseadmeid, mille kvaliteeti ja tehnilisi näitajaid kinnitavad riigisisesed ja rahvusvahelised sertifikaadid (sh juhtimissüsteemide standardid EN ISO 9001 ja EN ISO 14001 ning BSI Kitemarki vastavussertifikaat standardile BS-EN 60598-2-22). Ettevõtet on tunnustatud 2006. aasta ekspordiliidri auhinnaga ning majandusväljaande Puls Biznesu väljaantava tiitliga „Gazele Biznesu“, mida omistatakse kiiresti arenevatele Poola ettevõtetele.

Kontroll-loend enne pakkumise koostamist

Järgmisel objektil või hinnapakkumist koostades võib aluseks võtta kontroll-loendi. Nii on kindel, et tellijale pakutav lahendus ei ole lihtsalt lamp karbis, vaid terviklik, seaduslik ja dokumenteeritud süsteem:

• Kas hoones või renoveeritavas hooneosas on evakuatsioonivalgustus tuleohutusnõuete määruse järgi kohustuslik?
• Kus paiknevad evakuatsiooniteed, väljapääsud, trepid, koridorid, suured avatud alad ja ohtlikud tööpiirkonnad?
• Milline valgustustihedus ja valgustite paigutus tagab valgustusarvutuse järgi standardi EVS-EN 1838:2025 nõuete täitmise?
• Kas valitud seadmetel on vastavusdeklaratsioon standardile EN IEC 60598-2-22 ning tootja paigaldus- ja hooldusjuhend?
• Millist töörežiimi (pidevlülituses või ootelülituses) ja akutoite toimimisaega (1 h, 2 h või 3 h) objekt nõuab?
• Millised on ruumi keskkonnatingimused (niiskus, tolm, temperatuur, IP-kaitseaste)?
• Kas ohutus- ja väljapääsumärgid on integreeritud sama kontrollitud süsteemi koosseisu?
• Kes vastutab süsteemi projekteerimise, paigalduse ja hilisema hoolduse eest ning kas halduskulude kokkuhoiuks on otstarbekas valida automaatse kontrolliga lahendus?

Kui need küsimused saavad alguses vastuse ja kasutatakse nõuetekohaste sertifikaatidega tooteid, valmib lahendus, mis läbib tõrgeteta päästeameti kontrolli ja aitab inimestel ohuolukorras turvaliselt hoonest väljuda.