Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEK Mainor) rektor Andrus Pedai asus juhtima Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN), mille eesmärk on aidata rakenduskõrgkoolide toel viia Eesti innovatsioonivõimekus paremini tootmis- ja tehnoloogiaettevõteteni.

Pedail on doktorikraad tootmistehnika ja robootika valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolist ning pea kahekümneaastane rahvusvaheline juhtimiskogemus elektroonika- ja autotööstusega seotud ettevõtetes. Ta on töötanud ka erakorralise teadurina Tallinna Tehnikaülikoolis ja on EEK Mainori rektor alates 2023. aastast.

Pedai sõnul on Eesti innovatsioonivõimekus rahvusvahelises võrdluses tugev, kuid teadmisi ja innovatsiooni napib tootlikkuse kasvuks ning ekspordivõimeliseks kõrgtehnoloogiliseks toodanguks. „Meil on endiselt märkimisväärne lõhe innovatsiooni sisendite ja nende majandusliku väljundi vahel. European Innovation Scoreboardi andmetel on näiteks Eesti teadussüsteemi atraktiivsus 133,3% Euroopa Liidu keskmisest, riskikapitalikulutused ulatuvad 227,4%-ni Euroopa Liidu keskmisest ning tootearendust tegevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osakaalult oleme Euroopa Liidus teisel kohal. Samal ajal on ressursi- ja tööjõutootlikkus vaid 54,2% Euroopa Liidu keskmisest,“ märkis ta.

Tema hinnangul saavad seda lünka aidata täita rakenduskõrgkoolid, kus teadus- ja arendustegevus lähtub tihti konkreetsetest praktilistest väljakutsetest. „Ka EEK Mainoris töötavad paljud õppejõud ise ettevõtluses, meie üliõpilaste lõputööd sünnivad sageli päris ettevõtete päris probleemidest ning arendame õppe sisu nii, et uued teadmised jõuaksid võimalikult kiiresti õppesse ja sealt edasi ettevõtetesse,“ rääkis ta.

RKRN kavatseb algatada laiema arutelu Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, ülikoolide ning ettevõtete esindusorganisatsioonidega, et muuta koostöö ettevõtete, kõrgkoolide ja avaliku sektori vahel praktilisemaks. „Meie huvi on väga praktiline: kuidas kujundada Eesti teadmussiirde maastikku nii, et lahendused jõuaksid lihtsamini ühiskonda ja ettevõteteni, kes ei ole täna teadusasutuste tavapärased kliendid. Eelkõige pean silmas väikeseid ja keskmise suurusega teenus- ja tootmisettevõtteid, mis moodustavad Eesti majanduse enamuse,“ ütles Pedai.

Ta lisas, et rakenduskõrgkoolide rolli Eesti teadus- ja arendussüsteemis on hakatud senisest enam tunnustama: „Haridus- ja Teadusministeeriumi otsus avada teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed laiemale ringile on oluline samm selles suunas.“