Elekter on ühiskonna vereringe, mida märgatakse alles siis, kui tekib ootamatu katkestus. Kuigi Eestis on varustuskindlus üldjoontes stabiilne, nõuavad olulised teenused, päästesüsteemid ja tööstused enamat kui lihtsalt lootust, et torm või tehniline rike liine ei halvaks. Kuidas aga planeeritakse lahendusi, mis peavad käivituma loetud sekunditega, ja miks astuvad klassikalised rasked diiselmootorid praegu ühte sammu päikesepaneelide ning nutikate algoritmidega?

Kuna Eesti elektrivõrk on suhteliselt kindel, langeb elektrigeneraatorite valdkonnas peamine fookus tagavarasüsteemidele, mis turvavad tarbijaid võrgupoolse voolukatkestuse korral. Siiski leidub ka piirkondi, kuhu elektriliinid ei ulatu, ning seal muutub lokaalne generaator põhitoiteallikaks.

Rätsepatöö ja isiklik kontakt päästavad pimedusest

Keerukamate projektide puhul ei piisa ainult kataloogist toote valimisest. “Proovime saavutada igas projektis personaalse kontakti inimesega, kes valib ja otsustab, millise generaatori ta valib. Selle tulemusena saab lõppkliendi jaoks välja töötada kõige parema lahenduse ja tekivad ka usaldusväärsed kontaktid ehitajatega. Meie pakume täislahendust kuni lõpptellijale ja Päästeameti ülevaatuse läbimiseni,” selgitab Baltic Industrial OÜ Baltimaade elektrigeneraatorite ja taastuvenergia projektijuht Ivar Lilander. Tema sõnul nõuab süsteemi loomine põhjalikku insener-tehnilist eeltööd.

Õige tehnoloogia ja võimsuse kaardistamiseks on tellijal vaja kohe alguses esitada täpsed soovid ja vajadused. Üsna tihti juhendatakse otse projekteerijaid, kellega tehakse koostööd, et tehnilised lahendused juba eos õigele joonele saada.

Mida kipub lähteülesannete puhul tavaliselt ununema?

Kriitilise taristu või tööstuse varutoite planeerimisel tuleks silmas pidada nelja peamist kriteeriumi: tarbitav võimsus, tarbimise tipukoormused, sealhulgas käivitusvoolud, varutoitesüsteemi tööaeg (kütusevaru) ning paigalduskoht.

Kõige sagedasemad vead tekivad süsteemide tellijatel just spetsiifiliste nüansside alahindamisel. Näiteks on suure elektrimootori käivitamine võrreldav paigalseisva kaubarongi liikuma lükkamisega – algne pingutus nõuab kordades suuremat voolu kui hilisem liikumises hoidmine.

Lilander toob välja levinumad kitsaskohad: käivitusvoolude mittearvestamine, süsteemi paigaldusega seotud puudused (vajaliku ventilatsiooni puudumine, heitgaaside ärastusega mittearvestamine, liigne müra).

Klassikaline lahendus kohtub roheenergiaga

Kuigi traditsioonilised generaatorid on varutoites endiselt asendamatud, ei eksisteeri need enam üksinda. Üha enam nähakse projektides taastuvenergia ja klassikalise varutoite põimumist.

“Praegu on võimalik ühte hoonesse kokku panna päikesepaneelid, akusalvestid ja generaatorid. Neid kõiki juhib ühtne tarkvara, mis siis vastavalt kliendi vajadustele ja ka võrgust võetava elektri hinnale koordineerib, millisest allikast on kliendil kõige kasulikum tarbida,” märgib projektijuht Ivar Lilander.

Eesti oludes sobibki omatarbeks kõige paremini hübriidlahendus, mis kombineerib päikeseenergia, akupanga ja diiselgeneraatori. Gaasigeneraatoreid spetsialist tagavaraks ei soovita, sest need on mõeldud pigem pidevaks tööks olukorras, kus koormused ei kõigu.

“Diiselgeneraatorid ei kao kuhugi, aga lisanduvad erinevad alternatiivsed energiasalvestuslahendused ja akusalvestustehnoloogiad ning mitmekesiste kütuseliikide kasutuselevõtt,” ennustab Lilander lähiaastate tehnoloogilisi suundi. Selle arenguga arvestab ka Baltic Industriali tootevalik, kuhu kuuluvad päikesepaneelid, kvaliteetsed UPS-seadmed, inverterid ja akulahendused. Nende tehnoloogiate abil saab tagada stabiilse ja tõhusa energiavarustuse ööpäevaringselt.

Töövalmis sekunditega

Diisliga töötavad generaatorikomplektid on kõikjal maailmas jätkuvalt esimene valik turva- ja avariitoitesüsteemide jaoks. Hea näide on ülemaailmselt tunnustatud energialahenduste pakkuja Cummins generaatorid, mis on robustse ja mehaanilise töökindluse musternäide. Need suudavad käivituda ja toite tagada vähem kui kümne sekundiga, pakkudes nimivõimsust ühe etapiga.

Seadmed paistavad silma suure tõhususe, funktsionaalse paindlikkuse ning madalate kasutuskuludega. Lisaks vähendab tehases integreeritav heite järeltöötlusvõimalus tipptunnikasutuse heidet ka tundliku keskkonnaga paikades.

Valik on lai ja katab erinevad vajadused: 7,5–25 kW võimsusega seadmed on tugeva ehitusega ning sobivad suurepäraselt hooldekodudele, traadita sideteenuste tugijaamadele või ajutistele tarbimiskohtadele.

Suuremad, PowerCommand süsteemiga varustatud 35–500 kW generaatorid pakuvad laias valikus omadusi, mida saab kohandada vastavalt kliendi turvatoite või põhivõimsuse rakendusele.

Kõige nõudlikumate tööstusjaamade ja võimsusjuhtimise jaoks pakutakse diiselgeneraatoreid võimsusvahemikus 600 kW – 2,7 MW.

Elutsükli tugi ja tehniline valmisolek kogu Baltikumis

Süsteemi ostmine on siiski vaid jäämäe tipp – masina pikaealisuse ja kindlustunde tagavad professionaalne hooldus ning varuosade kättesaadavus.

“Baltic Industrial on tänaseks olnud Baltikumi turul alates 2010. aastast, seega kogemust meil on ja hooldus on kujunenud selle süsteemi üheks väga tähtsaks osaks,” nendib Lilander. “Oleme maailma ühe suurima tööstuslike diiselmootorite tootja Cummins Inc. esindajad Baltikumis, mis tagab meile varuosade saadavuse kuni 20 aasta vanustele masinatele, tihtipeale ka vanematele. Monitooring on nüüd natuke uuem tehnoloogia, mis annab meile võimaluse ennetada nii probleeme kui ka hooldusvajadusi. Selleks kasutame erinevaid tippkontrollerite tootjaid, kes kasutavad vabavarasid, mida saavad kasutada nii kliendid kui ka hooldajad.”

Ettevõtte tehniline võimekus toetub laiale ja hästi varustatud võrgustikule. Baltic Industrial OÜ meeskonnal on kasutada viis täisvarustuses töökoda ja 12 hooldusbussi, mis katavad kiirelt kogu Baltikumi remondi, diagnostika ja hoolduse vajadused. Lisaks sellele, et ollakse Cumminsi toodete ainuesindaja Eestis, Lätis ja Leedus, on ettevõte ka Kubota mootorite ametlik edasimüüja.

Täpseks seadistamiseks ja kontrolliks tehakse objektidel mobiilse 400 kW koormuspangaga diiselgeneraatorite koormuskatsetusi. Süsteemi ühenduskaablite pikkus ulatub 25 meetrini.

Ettevõtte füüsiline kohalolek on tagatud terves regioonis. Eestis asuvad esindused Tallinnas ja Tartus. Lätis teenindab kliente Baltic Industrial SIA Riias ning Leedus Baltic Industrial UAB esindustega Vilniuses ja Klaipedas.