Elektrikappidesse saabub revolutsioon: Moldova firma ADD Grup näitas uue põlvkonna elektriarvesteid
Elektriarvesti on seade, mis tiksub märkamatult elektrikilbis kuskil abiruumis, esikus või keldris, mõõtes iga tarbitud vatti. Aastaid on see olnud vaid lihtne numbrikoguja, mis toob kuu lõpus postkasti kurva uudise. Kuid peagi ootab Eesti vooluvõrke ees massiivne digipööre. Euroopa Liidu regulatsioonide survel seisame silmitsi hiiglasliku nutiarvestite vahetuse lainega, mis muudab meie kodused mõõtjad targemateks reaalajas suhtlevateks nutiseadmeteks.
Sellesse rahaliselt ja tehnoloogiliselt pingelisse olukorda on lahendust toomas Moldovast pärit tootja ADD Grup, mis suudab soodsamalt kui olemasolevad pakkuda EL-i uutele standarditele vastavat lahendust.
11. juunil kogunes Tallinna südames Kalamajas ligi tosin Eesti elektrijaotusvõrkude ettevõtete esindajat. Ürituse, kus tutvustati Moldova ettevõtte ADD Grup uue põlvkonna elektriarvesteid, korraldas elektrinäitude kauglugemislahendusi pakkuv ettevõte Vira ja selle juht Jevgeni Lištšina.

Õhus oli tunda elektrit mitmes mõttes, sest kaalul on palju – Eesti suurim jaotusvõrk Elektrilevi plaanib lähiajal välja kuulutada uue hanke mahus 50-70 miljonit eurot, et vahetada välja ligi 650 000 vananevat seadet. Väiksemad võrguoperaatorid peavad samuti uuendusteks valmis olema, sest regulatsioon jõustub juba mõne aasta pärast.
Uus ajastu või kohustuslik peavalu?
Elektriarvestite väljavahetamine pole pelgalt jaotusvõrkude vabatahtlik tehnoloogiauuendus, vaid karmistuvatest reaalaja andmete nõuetest tulenev paratamatus. Euroopa Liidu direktiiv 2019/944 nõuab tarbijatele reaalajalähedaste mõõteandmete kättesaadavaks tegemist.
Vandeadvokaat Vitali Šipilov selgitas samal üritusel: “Need tarbijad, kes osalevad näiteks tarbimise juhtimises, omavad energiasalvestit või tootmisseadet, on eelistatud – neile peab uutele arvestitele ülemineku tagama 90 päeva jooksul.”

Esialgu pidi kogu üleminek toimuma juba 2030. aastaks, kuid kulude optimeerimiseks pikendati Eestis lõpptähtaega 2035. aasta 1. jaanuarini. Šipilov märgib, et Elektrilevi võrgus on praegu lausa 580 000 arvestit, mis isegi 15-minutilist mõõtmist ei toeta. “Pikem periood üleminekuks võimaldab hoida kokku investeeringuid ja hajutada kulusid pikema aja peale, vältides olukorda, kus kiirkorras tuleb osta tohutus koguses seadmeid,” lisas Šipilov.
Moldova tehnoloogia teeb teise katse
ADD Grup ei ole Eestis tegelikult tundmatu tegija. Tänaseks on nad siia tarninud üle 116 000 arvesti ja teenindavad tosinat klienti, kelle hulka kuuluvad pea kõik jaotusvõrgud, välja arvatud Eesti suurim – Elektrilevi. Aastal 2011 toimunud suurhankel võitis Elektrilevi lepingu tehnoloogiahiid Ericsson, samas kui ADD Grup jäeti tollal riskihindamise tõttu konkurentsist välja. Tänaseks on Ericsson sellest ärisuunast taandunud, tuues põhjuseks andmeside üle elektriliinide (PLC) liigsed häired ja vähese perspektiivi.
Nüüd aga pakub Moldova tootja märkimisväärselt soodsamat, kuid tehnoloogiliselt võimekat uut alternatiivi. ADD Grupi müügi- ja turundusjuht Ruslan Casico tõmbab paralleeli kahe riigi vahel: “Eesti ja Moldova on oma suuruselt ja olemuselt üsna sarnased ja väikesed, mis loob väga mugava atmosfääri koostööks.”

Raadiolained versus vana hea kaabel
Üks suurimaid vaidlusaluseid teemasid nutiarvestite maailmas on andmeedastus. Kuidas saada info elektrikilbist kliendi juures alajaama andmekogujasse nii, et see teel kaduma ei läheks? Kuigi räägitakse palju mobiilsidevõrkudest (GSM/NB-IoT), on need tihti kallid ja seotud andmemahu piirangutega. ADD Grupi lahendus tugineb 98% ulatuses elektrijaotusvõrgu enda kaablitele (PLC) ja vaid 2% ulatuses kasutatakse mobiilsidet, mille jaoks saab paigaldada eraldi mooduli.
Kui vanemad süsteemid kasutasid S-FSK ja FSK modulatsiooni, mis oli vastuvõtlik kodumasinate tekitatud mürale, siis uus ADDAX Series 9 (mudelid AD21N ja AD23N) toetab juba moodsat PRIME 1.4 standardit. Eestis tegeleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) parasjagu elektrivõrgu sageduste regulatsiooniga, mis loob raamistiku andmete saatmiseks mööda elektrijuhtmeid.
Casico kaitseb aga kirglikult just PLC-tehnoloogiat: “Me saavutasime suurtes projektides, näiteks Bulgaarias, üle 99,6-protsendilise andmete kättesaadavuse. Erinevalt mobiilsidest on PLC kommunikatsioon jaotusvõrkudele tasuta ja pidev 24 tundi ööpäevas, võimaldades tõelist reaalajas monitoorimist.”
Superkondensaatorid ja purunematud plommid
Tehnoloogia areng on väga kiire ka voolumõõtjate maailmas ning eelmise kümnendi seadmed on oma aja ära elanud. Moldova uued seadmed sisaldavad mitmeid põnevaid uusi lahendusi.
Näiteks on voolumõõtmine üle viidud šunttehnoloogiale, mis muudab seadme täielikult immuunseks magnetite ja välise manipuleerimise suhtes. Korpus on disainitud nii, et see on püsivalt lukustatud – seadet avades see puruneb, välistades näitude võltsimise katsed.

Erilist uhkust tuntakse aga uue varutoiteallika üle. “Praktika näitab, et kuigi tootjad lubavad akudele 20-aastast eluiga, ei pea need keskkonnamõjude tõttu tihti nii kaua vastu,” märgib müügijuht. Lahenduseks on leitud nüüd superkondensaatorid, mis tagavad voolukatkestuse korral seadme töö 10 kuni 30 päevaks, toetades kella, ekraani ja kaante avamise andureid ning olemata tundlikud ekstreemsete temperatuuride suhtes.
Kõik uued arvestid läbisid sõltumatu Euroopa MID sertifitseerimise ja on varustatud moodsaima küberkaitsega (DLMS Security Suite 1), mis takistab häkkeritel energiatarbimise andmetele ligi pääsemast. Suurem turvalisus oli ka Hispaania elektrivõrgu uuendamise üks põhinõue, millele vastamiseks 9. põlvkonna seadmed saidki värskenduse.
Töökindlus on ettevõtte üks peamisi müügiargumente. Casico rõhutab tootja täielikku kontrolli tootmise üle: “Me ei kasuta väljastpoolt sisseostetud tootmist. Meil on miljonite arvestite peale 15 aasta pikkune statistika, mille kohaselt on veamäär vaid 0,1 protsenti. See tähendab, et defektne võib olla vähem kui iga tuhandes seade. Varasem kogemus Aasia tehastega õpetas meile, et kontroll komponentide üle peab jääma meie endi kätesse.”
Sotsiaalne nutiarvesti: kas vaenlasest saab sõber?
Üks omapärasemaid teemasid üritusel oli aga arvestite suhe tavatarbijaga. Ajalooliselt on inimesed vaadanud voolumõõtjat teatava umbusuga – tegu on justkui vaikiva vaenlasega, mis saadab iga kuu “liiga suuri” arveid.
Euroopa direktiivid nõuavad peagi arvestitelt juhtmega väljundit hetketarbimise kuvamiseks otse tarbijale. Kuigi Hispaania turu jaoks spetsiaalselt loodud releesüsteemid, mis lülitavad ohutuse tagamiseks välja nii faasi kui neutraali, on juba arvestitesse integreeritud, otsitakse jätkuvalt viise, kuidas muuta seade tarbijale veel kasulikumaks ning ka uutele direktiividele vastavaks ehk tulevikukindlaks. Selleks on vastav väljund juba olemas.

“Tarbijad kipuvad nägema arvestit vaenlasena, mis aina suurendab nende kulusid,” tõdeb Casico avameelselt, “me oleme aga juba veearvestite sektoris loonud nutitelefonide rakendused, mis annavad kasutajatele kontrolli ja aitavad ära hoida lekkeid, muutes niimoodi arvesti hoopis tarbija sõbraks. Oleme avatud dialoogile ka elektrivõrkudega, et leida sarnaseid lahendusi ja tuua reaalne kasu otse inimesteni.”
Kas Moldova ADD Grup suudab oma uue tehnoloogia, muljetavaldava töökindluse ja kavalate lahendustega eelseisval suurel arvestite vahetamisel läbi murda? Üks on kindel – Eesti jaotusvõrkude elektrikappides seisavad ees kuumad ja uuendusterohked aastad.