Kogu maailm tormab tehisaru ja massilise digitaliseerimise suunas, muutes taskukohase ja usaldusväärse elektri riikide otsustavaks konkurentsieeliseks. Ehkki Eesti on Euroopa kontekstis praegu üsna heas positsioonis, hoiatab Schneider Electricu Põhjamaade ja Baltikumi regiooni juht Petr Hermann, et senise eduloo jätkamiseks tuleb tempot tõsta. Tema sõnul sõltub meie tulevik elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja nutikast energiatõhususest. “Kõik pole veel tehtud,” rõhutab Hermann, viidates vajadusele julgemate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele olukorras, kus ka naaberriigid teevad juba jõulisi samme.

Pisut üle aasta Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti piirkonda juhtinud Petr Hermann viibis esmakordselt Eestis, et tutvuda ettevõtte siinsete suuremate klientide ja koostööpartneritega.

“Loomulikult otsime ettevõttena alati kasvu, sealhulgas kasumlikku kasvu, kuid sellest ei piisa. Peaksime vaatama suure kirega oma klientide poole – uurima, kuidas nad on rahul meie pakutavate teenustega, ning looma neile tõeliselt ainulaadse kliendikogemuse, millest nad ka päriselt kasu saavad. See on miski, millele olen oma karjääri jooksul palju tähelepanu pööranud ja mida püüan omalt poolt tuua ka Baltikumi ja Põhjamaadesse,” kinnitas ta, “Schneider Electricus võime tõesti olla uhked, et meid on mitu korda tunnistatud kogu maailmas juhtivaks jätkusuutlikuks ettevõtteks. Meie ärifilosoofia on, et kõik, mida me teeme, avaldaks positiivset mõju kohalikule ühiskonnale, ümbritsevatele inimestele ja planeedile.”

Eesti visiidil kohtus Hermann Eesti suurima infrastruktuuriettevõttega Elektrilevi, kellega koostöös on Schneider Electric saanud panustada kriitilisse infrastruktuuri, et võrgud suudaksid sammu pidada järjest kasvava elektrinõudlusega.

Schneider Electricu toodang aitab kõikidel tasanditel tugevdada Eesti elektrivõrku riistvaraseadmete ja automatiseerimisega, pakkudes lisaks ka tarkvaralahendusi, et saada energia juhtimisest maksimaalset kasu.

“Kohtusin ka kahe meie suure kohaliku partneriga – Harju Elektri ja Eltech Solutionsiga. Usume oma tegevuses, et parim tehnoloogia koos kohaliku oskusteabe ja paindlikkusega võimaldab meil olla kõige edukamad ning jätta kohalikule ühiskonnale positiivse jälje,” märkis ta.

Arvestades teie teadmisi ja kogemusi, tundute olevat õige inimene andmaks soovitust, milline peaks olema õige kurss Eesti energeetika tulevikuks. Kuna meil on üsna suur elektritootmisvõimsuste puudujääk, siis millised oleksid sobivaimad viisid Eestile selle lünga täitmiseks?

Usaldusväärne ja elujõuline elektritootmine õige hinnaga annab praegu kohalikule majandusele selge konkurentsieelise. Tõepoolest, Euroopa on selles osas veidi maha jäänud, sest USA-s on elektrihinnad märgatavalt soodsamad ning Hiinas omakorda veelgi paremad kui USA-s. Kõik see on otseselt seotud õigete investeeringutega elektritootmisse. Peame võtma õppust paljudest kriitilistest olukordadest, mida näeme Ukrainas ja Lähis-Idas, et suudaksime oma energiakasutusmudelites saavutada ka geopoliitilise sõltumatuse.

Kui vaatan Eestit, siis usun, et te leiate õige mudeli. Küsimus on kiiruses ning on paratamatu, et peate protsesse pisut kiirendama. Loomulikult on investeeringud päikese- ja tuuleenergia tootmisse õige suund, mis võimaldab saada elujõulisemat energiat mõistlike hindadega, kuid see peab olema seotud salvestamisega. Veendusin, et ka Elektrilevi tegutseb selles suunas.

Kohalike partneritega on turule toodud akusalvestuslahendusi ning neid on lisandumas veelgi. Arutasime ka Paldiski energiasalvesti projekti, millel on väga tugev ettevõtjakeskne vaade ja mis sobib keskpikas perspektiivis Eesti vajadustega ideaalselt. Kõik need investeeringud tuleks ära teha, sest ülejääk on Eesti elektritootmises ju ainult siis, kui tuul puhub ja päike paistab. Aasta lõikes tarbib Eesti siiski rohkem, kui toodab. See on kogu Eesti majandusele väga ebaefektiivne ning muudab teid haavatavaks geopoliitilistele riskidele, isegi kui teil on kaablite kaudu tugevad ühendused Soome, Läti ning Läti kaudu ka Leedu, Rootsi ja ülejäänud Euroopaga.

Iga riigi jaoks on energeetikas võtmetähtsusega püüdlus saavutada iseseisvus ning alles seejärel tugineda tugevale Euroopa energiaturule. Minu arvates võiks pikemaajalisem lahendus Eesti jaoks olla väikeste moodulreaktorite kasutuselevõtt. Saan aru, et Eestis on sellel teemal mõtteid ja plaane, kuid need vajavad taganttõukamist, et asjad ei veniks liiga pikale.

Väikeste moodulreaktorite tootjad pakuvad üha enam ka täislahendusi, mida on võimalik suhteliselt kiiresti paigaldada. Räägime küll endiselt aastatest, kuid see käib suhteliselt kiiresti võrreldes klassikalise tuumaelektrijaama rajamisega. Riigilt nõuab see mõistagi suurt ettevalmistust ja ohtralt oskusteavet, aga Euroopas on see kõik olemas ning ma usun, et tuumaenergia võiks ka Eestis olla oluline osa sellest tuleviku energiamudelist, mida te otsite.

Kui kindlalt te usute Euroopa ühtsesse energiaturgu? On ju näha, et oma siseturu ja madalama hinna kaitseks on nii Norras kui ka Rootsis tehtud avaldusi energiavoogude piiramise vajaduse kohta, et vältida hinnakõikumisi ühest Euroopa piirkonnast teise eksportimisel. Eesti ja Balti regioon on viimase kümnendi jooksul aga rohkem lootnud just rahvusvahelistele ühendustele, et nende abil oma piirkonna tootmisprobleeme lahendada. Milline on teie prognoos selle turu toimimise osas?

Kõigepealt tunnustaksin seda, et Euroopa energiaturg on üles ehitatud viisil, mis võimaldab pakkuda elektrit ja energiat riikidevaheliselt ning turvaliselt sinna, kus seda vajatakse. Samas on Euroopa eri piirkondades riike, kellele geograafia või olemasolevate energiaallikate kombinatsioon on andnud võimaluse toota energiat suures mahus ja parema hinnaga. Siinkandis on nendeks tavaliselt Põhjamaad, alustades Norrast ja Soomest, aga ka Rootsi ja Taani.

Üldreeglina on seal teiste turgudega võrreldes oluliselt parem elektrihind ja sagedamini esineb ka ületootmist. Selles kontekstis on Eesti ühendus Soomega teile väga kasulik. Võrreldes Euroopa keskmisega on teil ju nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste jaoks natuke parem elektrihind, mis on laiemat pilti vaadates hea seis. Hind on küll kõrgem kui Soomes, Rootsis või Norras, aga siiski soodsam kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Praegu turg veel toimib, kuid see ei pruugi kesta igavesti. Usun, et iga riik peaks esmalt hoolitsema enda eest ja investeerima piisavasse tootmisvõimsusesse.

Samal ajal kõlab Põhjamaades üha enam arutelusid selle üle, kas neil on üldse mõistlik oma odavamat energiat eksportida, sest nad mõistavad, et selle kohapealne kasutamine annaks neile tugeva konkurentsieelise. Nende riikide vaatenurgast on igati õigustatud küsida: kas peaksime tõesti elektrit eksportima või pigem soodustama investorite tulekut, et nad tarbiksid seda energiat siin ning muudaksid seeläbi meie majanduse võimsamaks? See tundub loogiline ning nii suudaksid nad hoida energiahinnad oma inimeste jaoks madalamad.

Praegu turg veel toimib, kuid see ei pruugi kesta igavesti. Usun, et iga riik peaks esmalt hoolitsema enda eest ja investeerima piisavasse tootmisvõimsusesse. Näeme selgelt, et digitaliseerimine ja tehisintellekti kasutuselevõtt on ülemaailmne megatrend. Põhjamaad on andmekeskuste ligimeelitamisel Euroopa edukaim piirkond ja see mõjutab nende majandust väga positiivselt.

Kuid sellega kaasneb paratamatus, et energiat on võimalik üha vähem eksportida – need andmekeskused on äärmiselt energiamahukad ning üle jäämise asemel võib energiast hoopis puudu tulla. Põhjamaad on nendes sektorites väga ettevõtlikud, investoreid on palju ja kiiresti arenevad ka erinevad elektrienergiamahukad tööstusharud. Luuakse tehnoloogiaid, milles suudetakse haarata juhtpositsioon, ja see on kohaliku majanduse jaoks äärmiselt positiivne. Nad tõepoolest kasutavad praegust energiatootmise ülejääki oma majanduse ja inimeste hüvanguks.

Kuskil on üle, aga kuskil on puudu ning rahvusvaheliselt on aktuaalne teema ka energiavaesus. Schneider Electricul on selle kohta suur rahvusvaheline aruanne, aga kas teil on võrreldavaid andmeid ka Eesti või Balti regiooni kohta? Sest kui täiendavaid tootmisvõimsusi siia ei rajata, kas see on halvimal juhul ka meie tulevik?

Energiapuuduse või -vaesuse teemat tuleb vaadata laiemas kontekstis – tegemist on optimeerimist vajava trilemmaga, nagu on selle sõnastanud Maailma Energeetikanõukogu. Üks aspekt on energia kättesaadavus, ehk kas on olemas tootmisvõimsused ja kvaliteetne võrk toodetud elektri toimetamiseks kodude ja äritarbijateni. Teine teema on taskukohasus – kui palju saavad inimesed või tööstusharud endale energiat lubada võrreldes muude kulutustega. Kõik on ju proportsionaalne.

Kolmas aspekt on see, kuidas kogu energiasektor mõjutab kohalikku ökosüsteemi. See ei piirdu kaugeltki ainult energiatootmise heitkogustega – võite ette kujutada, millist mõju avaldab näiteks põlevkivi kaevandamine kohalikule loodusele. Nende kolme vaatepunkti koondpildis asub Eesti praegu maailma arvestuses laias laastus keskel. Kasutate üsna palju põlevkivi, millel ei ole just kõige optimaalsem mõju ökosüsteemile, kuid teisest küljest ei ole veel liiga suurt lõhet tootmise ja nõudluse vahel. Kättesaadavuse ja taskukohasuse seisukohalt olete veidi paremas seisus kui Euroopa keskmiselt, kuid jääte alla maailma parimatele turgudele, nagu näiteks USA ja Hiina.

Tuleb arvestada, et käib aktiivne konkurents ning iga riik püüab oma positsiooni parandada. Suures plaanis tehakse selle nimel samu asju, sest maailma tulevik on elektriline. Gaasi ja fossiilkütuseid kasutatakse üha vähem, sest on tõestatud, et elekter on erinevateks kasutusaladeks kõige tõhusam energiaallikas. Seda on lihtne kontrollida, automatiseerida ja nõudlust reguleerida.

Konkurentsis edu saavutamiseks on Eesti jaoks oluline tegeleda ka nõudluse juhtimisega – peab eksisteerima süsteem, mida toetavad valitsus ja regulatsioonid. Paigas peavad olema stiimulid, mis suunavad inimesi ja tööstusharusid üha enam elektrifitseerimise poole viisil, et igaüks saaks mängida aktiivset rolli süsteemi stabiliseerimisel. Eestil seisab ees ka hoonete tarbimise juhtimise lahendamine, mis on kogu tuleviku energeetikamiksi väga oluline osa.

Üsna frustreeriv teema nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete jaoks on lisaks elektrihinnale olnud pidevalt kasvavad võrguteenuste arved. Veel kümnend tagasi oli võrguteenuse osa koguarves suhteliselt tähtsusetu, nüüd aga ulatub see koos erinevate tasudega halvimal juhul peaaegu pooleni elektriarve kogusummast. Ometi kinnitavad valdkonna eksperdid, et rahast on endiselt puudu ja võrkudesse on vaja investeerida veel miljardeid. Kuidas lahendada seda moderniseerimise vastuolu, kus elektrifitseerimise trendiga soovitakse kaasa minna, kuid tootmisesse investeerimise kõrval jäävad vananevad elektrivõrgud vaeslapse rolli?

Kõige tõhusamaks meetodiks on siinkohal digitaalsete tehnoloogiate kombinatsioon, mis võimaldab võrgul töötada väga turvaliselt ja optimaalselt, olles toetatud üha suurema salvestus- ja integreerimisvõimekusega. Ma ei pea silmas ainult spetsiaalseid salvestusseadmeid, mis nõuavad suuri lisainvesteeringuid, vaid pigem kõikide rajatiste, tööstuste ja hoonete kaasamist, et nad osaleksid oma tarbimise juhtimise kaudu võrgu stabiliseerimises.

Sellistel investeeringutel on lühem tasuvusaeg ning see vähendab vajadust teha hiiglaslikke kulutusi kallite tootmisvõimsuste rajamiseks või ülekandevõrkude tugevdamiseks iga uue tootja liitmisel. Vaja on absoluutset keskendumist energiatõhususele, sest kõige tõhusam energia on see, mille me suudame säästa.

Viimane, kuid mitte vähem tähtis osa, mida Eesti energeetikas napib, on kvalifitseeritud inimesed. Kas teie Schneider Electricus, või koostöös mõne partneriga, juba lahendate seda küsimust? Tundub, et Eestis ei ole just liiga palju noori – erinevalt näiteks teie poegadest, kes tunduvad olevat siiralt huvitatud STEM-ainetest ja tehnoloogiast. Noorte jaoks pole sageli atraktiivne keerukate reaal- ja inseneriainete omandamine, vaid nad kujutavad oma tulevikku ette hoopis suunamudija, blogija või e-spordi guruna.

Nii see on – nii meie kui ka teised energiatehnoloogia ettevõtted seisavad üha enam silmitsi väljakutsega leida inseneriteaduskondadest hästi haritud andekaid noori. Osa meie tööst ongi oma valdkonna populariseerimine ja selgitamine, mida uued energiatehnoloogiad endaga kaasa toovad.

Energeetikavaldkonna võtmetähtsusega oskusteave ja tootmine peaksid asuma Euroopas.

Nagu rääkisime – tulevik on elektriline ning selles vallas võivad noored leida palju häid ja kõrgelt tasustatud töökohti. Lisaks rääkimisele teeme aktiivselt koostööd ülikoolide ja kutseõppeasutustega. Näiteks on meil Eestis konkreetne koostööprojekt seoses energiaautomaatikaga, kus pakkusime koos kohalike partneritega ülikoolile automaatikatehnoloogiaid, et noored saaksid õpingute käigus n-ö valdkonna uusimate mänguasjadega mängida. Eestis toetame erinevate koostööprogrammide kaudu energeetikaalast õppetööd nii Tallinna Ehituskoolis, TalTech Tartu Kolledžis, Tallinna Mehaanikakoolis kui ka Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.

Asi pole ju ainult tehnoloogias; meil on vaja inimesi, kes seda tehnoloogiat valdaksid. Viimase, kuid mitte vähemtähtsana rõhutaksin, et peame tegutsema vastutustundlikult ka Euroopa tuleviku nimel. Just ses mõttes, et energeetikavaldkonna võtmetähtsusega oskusteave ja tootmine peaksid asuma Euroopas. Ka meie Schneider Electricus oleme saanud oma õppetunnid ja rakendame mitme keskuse strateegiat, kuna oleme ülemaailmne ettevõte.

Püüame ehitada Euroopat Euroopa jaoks, Põhja-Ameerikat Põhja-Ameerika jaoks ning Hiinat Hiina jaoks. Samas toome fookuse tagasi Euroopale, tagamaks, et siin oleks esindatud nii teadus- ja arendustegevuse pädevus kui ka võtmetähtsusega strateegiline tootmine. Näiteks asub teie naaberriigis Lätis, Riias, meie suur tehas energiaseire ja automatiseerimistehnoloogiate tootmiseks, mis on omal alal üks Euroopa juhtivaid.

Ka Põhjamaades on meil paar uurimis- ja arenduskeskust, mis tegelevad uue energiamaastiku tuleviku seisukohalt ühe kõige kriitilisema teemaga – vahelduv- ja alalisvoolu muundamisega. Taanis ja Rootsis tegeleme tarkade hoonete arendustegevusega. Kõik see on oluline mitte ainult õpilaste ligimeelitamiseks, vaid ka selleks, et saaksime pakkuda neile parimaid töökohti ja oskusteavet siinsamas Euroopas, sest geopoliitika on täiesti ettearvamatu. Just selle nimel töötame ka Eestis, tehes seda tihedas koostöös oma kohalike partneritega.