Harva on võimalik ühe päeva jooksul saada niivõrd laia pilti sellest, millises suunas liiguvad energiaturud, elektrivõrgud, tootmine, salvestus, elektritransport ja kriitilise taristu areng. Aga just selliseks kohtumispaigaks kujunes 14. mail T1 Venues toimunud viies Onnineni Energiapäev, mis tõi kogu maailmast kokku tootjaid 56 messiboksis ning ligikaudu tuhat osalejat.

Mastaapse osavõtuga sündmus näitas, et energiavaldkond otsib praegu teadmisi, koostööpartnereid ja praktilisi vastuseid kiiretele muutustele rohkem kui kunagi varem.

Kui veel mõni aasta tagasi keskendusid energiakonverentsidel arutelud peamiselt süsinikuheite vähendamisele, siis tänavusel energiapäeval joonistus välja palju laiem pilt.

Julgeolek, elektrifitseerimine ja energiasiire

Tunnustatud Rootsi futurist ja kõneleja Stefan Hyttfors kirjeldas maailma, kus energia küsimus ei piirdu enam tootmisega. Juba praegu on keskmesse tõusnud energiasuveräänsuse, andmete kontrolli, küberturvalisuse ja keerukate energiasüsteemide juhtimise küsimused. Elektrivõrk pole enam üksnes füüsiline taristu, vaid üha enam tarkvaral põhinev juhtimiskeskkond, kus tootmine, tarbimine, salvestamine ja laadimine toimivad sama süsteemi osadena.

Sama mõtet kinnitasid mitmed teisedki esinejad. Leedu energiakontserni Ignitis Eesti juht Timo Tatar kirjeldas elektrifitseerimise jätkuvat kiirenemist. Kui sõiduautod, soojuspumbad ja salvestuslahendused on juba muutunud igapäevaseks, siis järgmine laine puudutab tööstust, kaugkütet ja üha suuremat osa ettevõtete energiakasutusest.

Elektrimüüjast on samal ajal kujunemas energiapartner, kellelt oodatakse oskust siduda tootmine, tarbimine, salvestus ja turuvõimalused üheks tervikuks.

Just praktiliste võimaluste juurde jõudsid ka sagedusturu arutelud. Pärast Baltikumi sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrivõrguga on tekkinud täiesti uus turg, kus akud, paindlikud tarbijad ja tootmisüksused saavad osaleda elektrisüsteemi tasakaalustamises ning teenida sellelt tulu. Mõne aasta eest kõlasid sellised teemad ainult spetsialistide ringis, täna räägitakse neist juba kui uuest ärisuunast. Energiapäev tõi selle muutuse hästi esile: elektrisüsteemi töökindluse tagamine ja turuvõimaluste kasutamine ei ole enam eraldiseisvad teemad, vaid ühe ja sama protsessi kaks poolt.

Olulisel kohal oli ka küsimus, milline peab välja nägema järgmise põlvkonna elektritaristu. Horvaatia energiatehnoloogia ettevõte Končar näitas, kuidas kõrgepingeseadmete maailmas otsitakse lahendusi, mis vähendavad keskkonnamõju töökindlust ohverdamata. Biolagunevatel vedelikel põhinevad trafod võivad esmapilgul tunduda ühe seadme arenguloona, kuid tegelikult peegeldavad need palju suuremat trendi. Võrkudes, kuhu investeeritakse aastakümneteks, ei piisa enam ainult tehnilisest toimivusest. Üha olulisemaks muutub ka seadmete keskkonnajalajälg kogu elutsükli vältel.

Energiapäeva üks tähelepanuväärsemaid jooni oli see, et energiajulgeolekust räägiti sama loomulikult kui energiatootmisest. Varjenditele spetsialiseeruva ettevõtte Verona Sheltersi asepresident Gurvinder Paul toonitas, et kriitilise taristu vastupidavus ei sõltu ainult betoonist ja terasest. Elektri- ja veevarustus, ventilatsioon, sideühendused ja automaatika moodustavad terviku, mille töökindlus on kriisiolukorras sama tähtis kui objektide füüsiline kaitse.

Ukraina sõja kogemus on muutnud kogu Euroopa arusaama sellest, mida tähendab valmisolek. Ka elektrivaldkonnas nähakse üha selgemalt, et energiajulgeolek ja riigikaitseline vastupidavus on omavahel seotud.

Sama tervikpilt kerkis esile elektriautode laadimisärist rääkides, millest kõneles Enefiti e-mobiilsuse juht Robert Kutsar. Elektrisõidukite arv kasvab, kuid tegelik võidujooks juba käib turu pärast, mis alles kujuneb.

Laadijate rajamine, tarkvara arendamine, elektrimüügi sidumine laadimisteenustega ja kasutajakogemuse parandamine on muutunud strateegiliseks investeeringuks. Küsimus ei ole enam ainult laadimispunktide arvus, vaid selles, kes suudab luua tervikliku energiateenuse.

Elektrifitseerimine ei toimu tulevikus eraldi sektorites, vaid ühendab transpordi, hooned, elektrituru ja digilahendused üheks ökosüsteemiks.

Kaks lava: Miks ja Kuidas

Energiapäeva esinejad jagunesid kahe erineva suunitlusega lava vahel: Miks-lava keskendus muutuste põhjustele ja suurele pildile, Kuidas-lava aga praktilistele lahendustele ja rakendustele.

Selline ülesehitus peegeldab hästi tänapäevast soovi praktiliselt rakendatavate teadmiste järele: enam ei küsita üksnes, miks muutused toimuvad, vaid sama tähtis on aru saada, kuidas nende muutustega igapäevases töös toime tulla.

Seetõttu pälvis ka traditsiooniline paneeldiskussioon erakordselt suurt huvi. Fermi Energia nõukogu esimehe Sandor Liive, TalTechi professori Einari Kiseli ja Eleringi juhi Kalle Kilgi arutelu pakkus mitmekülgset vaadet küsimustele, mis kujundavad Eesti energiasektorit järgmiste aastate jooksul.

Viis aastat energiapäeva

Viie aastaga on Onnineni Energiapäev kasvanud palju enamaks kui ettevõtte korraldatud konverents. Sellest on saanud koht, kus kohtuvad võrguettevõtted, tootjad, paigaldajad, projekteerijad, tööstusettevõtted, energeetikud ja otsustajad. Just sellises keskkonnas sünnib ühine arusaam sellest, kuhu sektor liigub.  

“Energiapäev ei ole tegelikult ainult energia valdkonna sündmus,” ütles Onninen Baltikumi direktor Kuuno Kirspuu. “Siin kohtuvad elektrivõrgud, hoone tehnosüsteemid, tööstus, IT, automatiseerimine, ehitus, transport, julgeolek ja ettevõtlus, sest tuleviku suurimaid väljakutseid ei saa lahendada enam ühe eriala piires, vaid kõiki valdkondi mõjusalt ja oskuslikult integreerides. Just seetõttu on energiapäevast saanud koht, kus valdkonna tipptegijad, ettevõtted, akadeemikud, tänased ja homsed insenerid saavad üksteiselt õppida ning luua koostöösuhteid, millest sünnivad järgmised innovatsioonid.”

Aasta-aastalt suurenev tudengite osalus üritusel on Kirspuu jaoks samuti rõõmustav märk: “Energiapäeva üks olulisemaid eesmärke ongi näidata tegusatele noortele, et just nende kätes on Eesti järgmise kümnendi energia-, tehnoloogia- ja majandusedu. Mida rohkem suudame täna innustada noori valima inseneriõpet, seda tugevama ja konkurentsivõimelisema Eesti me suudame ehitada.”

Ürituse läbiv sõnum oli selge: energiasiire ei ole enam tulevikustsenaarium. See toimub praegu ning hõlmab korraga mitmeid valdkondi. Kõigile, kes soovivad selles muutuses kaasa rääkida, mitte lihtsalt kaasa kulgeda, on oluline olla kohal seal, kus neid teemasid arutatakse.