Soleron Energy juht Teet Kukk selgitab, miks energiaturu järgmine arenguetapp põhineb süsteemi paindlikkusel ning targal juhtimisel. Euroopa energiaturg on viimastel aastatel muutunud kiiremini kui kunagi varem ning vastuvõetud puhta energia pakett mõjutab kogu valdkonda veel aastakümneid. Taastuvenergia pidev kasv, ootamatud hinnakõikumised ning reserviturgude tormiline areng on toonud akusalvestuse täiesti uude rolli.

Kui veel mõni aasta tagasi nähti akusid peamiselt varutoite või lokaalse energia salvestamise vahendina, siis praegu on fookuses virtuaalsed elektrijaamad. Kas vaade akudele lihtsalt kui energiasalvestitele on ajale jalgu jäänud?

Selgelt on. Tänapäeval ei määra akusüsteemi tegelikku väärtust enam ainult see, mitu kWh energiat sinna mahub. Oluliselt kaalukamaks argumendiks on saanud seadme reageerimiskiirus ning võimekus energiat oskuslikult suunata. Hästi seadistatud salvestuslahendus võimaldab osaleda reguleerimisturgudel, teha arbitraaži ning vähendada liitumispunkti tipukoormust.

Eriti viimasel ajal räägitakse palju sageduse hoidmisest. Kuidas see akude kasutamist mõjutab?

Pärast Balti riikide lahkumist Venemaa sagedusalast ning sünkroniseerimist Euroopa mandriosa elektrivõrguga on sageduse hoidmine muutunud meie enda iseseisvaks vastutuseks.

Seetõttu on akude ülikiire reageerimisvõime muutnud need kriitiliseks ressursiks sageduse hoidmise ning taastamise reservturgudel. Passiivsest energiasalvestist on saanud aktiivne tururessurss ning kohalikud võrguettevõtted on juba käivitanud projekte salvestite kasutamiseks koormuste tasandamisel.

Mis on kogu elektrisüsteemis fundamentaalselt muutunud, et sellist paindlikkust nüüd nii palju vajatakse?

Kogu süsteemi suurim muutus seisneb asjaolus, et turg ei põhine enam ainult prognoositaval tootmisel. Nüüd tuleb lisaks tootmisele ülitäpselt prognoosida ka tarbimist ning võrkude läbilaskevõimet.

Hea näide on meie enda kohalik turg. Eestis on installeeritud päikeseenergia võimsus täna ca 1400 MW, samas on suvine tiputarbimine kuni 900 MW. Lisaks peab turule mahtuma ka tuul, seda on Eestis ca 650 MW.  See tähendab, et heal suvepäeval toodetakse kohati rohkem elektrit, kui kogu riik samal hetkel tarbida suudab. Siin on valik, kas eksportida või salvestada.

Kuna selline tootmine on äärmiselt kõikuv, peab elektrisüsteem tasakaalu hoidmiseks reageerima kordades kiiremini. Eesti ei tegutse eraldiseisva energiasaarena. Läbi välisühenduste liigub energia sinna, kus hind on kõrgem ning seetõttu mõjutavad meie turgu otseselt ka naaberriikide tootmine ja tarbimine.

Kuidas aitavad siin kaasa virtuaalsed elektrijaamad ja kas Soleronil on plaanis ka oma teenusega välja tulla?

Virtuaalsed elektrijaamad aitavad koondada erinevad varad ühtsesse portfelli ning see vähendab tunduvalt kogu ahela ebabilansi riski. Seetõttu on ootused päikese- ning akuparkidele selgelt kasvanud.

Soleron plaanib eeloleval sügisel turule tuua oma virtuaalse elektrijaama terviklahenduse. Selline süsteem on kriitilise tähtsusega, sest see võimaldab liita hajutatud energiatootmise ning salvestid üheks suureks targalt juhitavaks tervikuks. See pakub võrgule hädavajalikku tuge ja lahendab ülekoormuse probleeme, pakkudes samas omanikele kindlamaid teenimisvõimalusi.

Paindlik juhtimine loob väärtust kõigile osapooltele ning toob pikas plaanis alla ka elektrimüüjate riskikulusid.

Iga energiasüsteem on varaomanikule märkimisväärne investeering. Kas akusalvestus tasub end praegu reaalselt ära?

Tasuvus sõltub otseselt süsteemi kasutusviisist. Ainuüksi igapäevasele hinna arbitraažile lootma jäädes kipub tootlus piiratuks jääma, sest Eesti turul ei ole päevased ning öised hinnavahed alati piisavalt suured mahuka investeeringu kiireks tagasiteenimiseks.

Oluliselt paremat tootluspotentsiaali pakuvad  pakuvad mFRR ning aFRR ja FCR reservturud.

Tõeline finantsiline väärtus tekib alles siis, kui osaletakse korraga mitmel turul. Seda kontseptsiooni nimetatakse mitmeturuliseks optimeerimiseks. See tähendab, et üks seade teenib samaaegselt tulu mitmel erineval turul osalemisest.

Soleron on reserviturgudel väga kiiresti kasvanud. Kuidas on see areng viimase aasta jooksul toimunud?

Me sisenesime oma juhtimislahendusega reservturgudele 2025. aasta mais. Tol hetkel alustasime 1 MW suuruse mahuga ning pakkusime ainult mFRR reguleerimisteenust. See oli meie jaoks oluline tehnoloogiline verstapost.

Tänaseks on Soleroni platvormil ligikaudu 25 MW paindlikku võimsust ning ca 100 MWh salvestusmahtu. Lisaks akudele saame pakkuda juurdepääsu turule ka juhitavale tarbimisvarale, hübriidlahendustele ning taastuvenergia tootmisega seotud süsteemidele.

Kõige aluseks on muidugi liitumispunkti omaniku valmisolek oma tootmise ja tarbimise aktiivseks juhtimiseks.

Millistel turgudel te praegu aktiivselt osalete ja mis on järgmine suur tehnoloogiline eesmärk?

Praegu osaleme mFRR ja aFRRvõimsusturul ning reguleerimisturul ning töötame FCR teenuse lisamisega. Suurim väljakutse on saavutada kõikidel turgudel samaaegselt osalemise võimekus. Sellest saab kahtlemata meie teenuse disaini kõige olulisem osa.

Paljud omanikud kardavad kontrolli kaotamist oma süsteemi üle. Kuidas seda muret lahendada?

Omaniku jaoks on kriitilise tähtsusega pidev ülevaade ning kontroll. Hea juhtimistarkvara ei toimi suletud süsteemina, vaid pakub täielikku läbipaistvust. Varaomanik peab reaalajas nägema iga hetk, millistel turgudel osaletakse, kui palju võimsust kasutatakse ning millist tulu tegelikult teenitakse.

Turul pakutakse erinevaid seadmeid. Kui oluline on riistvara ning tarkvara omavaheline ühilduvus?

Edukas turgudel osalemine eeldab seadmete ja juhtimise laitmatut koostööd. Järjest enam liigub väärtus riistvaralt edasi tarkvarasse ning paindlikku juhtimisse. Kui salvesti ei ole nõuetekohaselt juhitav või puudub tehniline võimekus osaleda erinevatel turgudel, kaotab kogu investeering oma algse mõtte.

Praktikas tekitavad just tundmatute brändide akud omanikele ja operaatoritele sageli suuri probleeme. Tehnilise dokumentatsiooni puudumine muudab seadmete liidestamise väga keeruliseks.

Kuidas on Soleron need tehnilised riskid maandanud?

Tehniliste riskide vältimiseks oleme oma platvormiga juba eelnevalt integreerinud CNTE Star seeria seadmed. Heaks näiteks on 125kW/261kWh salvestusmahtu pakkuv Star H Plus mudel, mida saab paigaldada paralleelselt kuni 10 ühikut ja juhtida ühe tervikuna. Kuna CNTE on maailma suurima akuelementide tootja CATL toetatud ettevõte, tuginevad need lahendused otse kaasaegseimale akutehnoloogiale.

Varaomaniku jaoks tähendab eelnev tarkvaraline integratsioon sujuvat käivitamist ning süsteemi täielikku töökindlust. Terviklahendus alates paigaldamisest kuni reaalajas turgudel kauplemiseni peab olema maksimaalselt turvaline ja pidevalt monitooritav. Järgmine suur arenguhüpe energiaturul põhinebki süsteemide automatiseerimisel ja oskusel suunata energia alati sinna, kus see parasjagu kõige rohkem väärtust loob.