Aastal 1998, kui isegi Google Translate´i ei olnud ning targa kodu ehitamine tähendas taanikeelsete juhendite tõlkimist paberist sõnaraamatuga, sündis ilmselt üks esimesi nutihooneid Eestis, kui praegune Heliforsi nõukogu esimees Heiki Liiser otsustas proovida, kuidas Schneideri tütarfirma lahendus õnnestub tööle panna. Mitu aastakümmet hiljem on tehnoloogia teinud küll tohutuid arenguhüppeid, kuid tolleaegne süsteem töötab ühes Harjumaa majas siiani tõrgeteta edasi. Milline on aga kaasaegse koduautomaatika telgitagune, miks juhtmevabad lahendused võivad osutuda suureks peavaluks ning millise lahenduse plaanib Helifors peagi turule tuua? Heiki Liiser valgustas lähemalt oma pikka teekonda nende lahenduste proovimisel omaenda kodus.

Sõnaraamatuga tõlgitud Eesti esimene tark maja

Tänapäeval tundub nutitelefonist laetulede kustutamine üsna iseenesestmõistetav, kuid 1998. aastal oli koduautomaatika tõeline entusiastide uudismaa, kus igasugune seadistamine nõudis suurt pingutust. Heiki Liiser meenutab oma teekonna algust: “Teadaolevalt oli Eesti esimene tark maja minu kodu, vähemalt pole keegi veel vastupidist väitnud.”

Ta võttis toona kasutusele Schneideri kontserni kuuluva Taani ettevõtte süsteemi IHC (Intelligent House Control). Ingliskeelne üldisem juhend oli küll olemas, aga spetsiifilisemaks minnes oli taani keel vajalik, pabersõnaraamat aitas tõlkida.

“Kui ma Schneideri inimestele rääkisin, et selline asi on olemas, siis nad olid väga üllatunud,” meenutab Liiser asjaolu, et terves Eestis polnud tollal keegi süsteemist kuulnud. See töötas algselt DOS-keskkonnas ja hiljem vahetati keskkontrolleri liides Windowsi põhise lahenduse vastu, kuid algsed plokid töötavad laitmatult tänaseni.

Iga uus asi vajab aga harjumist. Süsteemi alguskuudel tekitas elutoa valgustuse hämaramaks ja heledamaks timmimise rütm perekonnas parajalt peavalu.

“Mäletan, et meil oli see esimest nädalat kasutusel, kui abikaasa ei tule ega ei tule magamistuppa. Ja siis ühel hetkel seisab ta uksel, käed puusas ja ütleb, et sa lähed kustutad nüüd selle suure toa tule ise ära,” muigab Liiser. Kuu aja pärast sai abikaasast aga süsteemi suur fänn, kes hakkas esitama uusi elulisi soovitusi: alates kella 22-st väljalülituvast uksekellast kuni triikraua pistiku automaatse väljalülitumiseni tunni aja möödudes, et seda koos triikimistoa tulega kogemata sisse ei unustaks.

“Kõik välja” nupp ja moosikeldri sündroom

Üks läbimõeldud targa kodu suurimaid eeliseid on meelerahu ja energia säästmine. Liiseri kodus on paigaldatud ukse juurde spetsiaalne “suur” lüliti, mille kolmesekundiline pikk vajutus lülitab kodust lahkudes välja kõik valgustid ja ebavajalikud tarbijad ning aktiveerib turvasüsteemi. Sama süsteem toimib ka magamistoas voodi kõrval, välistades vajaduse öösel mööda maja ringi joosta tulesid kustutades.

“Elektri kokkuhoid pole see, et kui sul on säästlikud lambid, vaid see, kui sa lambi välja lülitad,” selgitab targa kodu looja, “kui lähed suvilasse ja sul moosikeldris kaks nädalat lamp põleb, siis see on üsna valus.”

Loomulikult on sääst ka olemasoleva valgusallika säästlikuma vastu vahetamine, aga tõelise kulude vähendamise annab see, et sa selle välja lülitad.

Lisaks tulede kustutamisele langetab targa kodu süsteem aga kodust lahkudes ka kütte temperatuuri viie kraadi võrra – arvestades, et üks kraad annab kümme protsenti säästu, on tegemist olulise kokkuhoiuga.

Süsteem juhib ka garaažiuksi ja väravaid ning on integreeritud turva- ja juba mainitud küttejuhtimisega.

Juhtmevabadus oli pettumus

Kui Liiser asus oma Hiiumaa suvekodu renoveerima, proovis ta erinevaid kaasaegseid wifi- ja ZigBee-põhiseid traadita lahendusi ning tuntud kaubamärke, kuid pidi pettuma. Ta kirjeldab oma kogemust värvikalt: “Ma sain sellest nagu mürgituse”.

Seadmed kaotasid nimelt üsna tihti ühendusi, tarkvarauuendused tekitasid probleeme ning tootjad lõpetasid vanemate mudelite toe. “See ajas lausa vihale, et kogu aeg miski kapriisselt ühendust ei saanud,” tõdeb ta, lisades, et tema isiklik kogemus näitas juhtmevabade süsteemide suurt ebatöökindlust võrreldes kaablilahendustega. Samas on juhtmete vedamine kilpi selle viimase puhul vajalik, aga pole alati võimalik, kui näiteks mõnes vanas mõisa- või muidu ajaloolises majas elad, kuhu ei saa seina kaablisooni sisse lõigata.

Kuigi targa maja standardid, nagu KNX, pakuvad praegu tohutult võimalusi ja pikaajalist ühilduvust, on need üsna kallid ning vajavad tavainimese puhul spetsialistide abi.

“KNX on hea lahendus, aga muutus aja jooksul liiga kalliks,” selgitab Liiser, “hind tuleneb ka sellest, et iga lüliti ja valgusti vajab eraldi IP-aadressi ja kallist komponenti. See toob kaasa olukorra, kus süsteemi lagunemisel peab tavainimene ootama päevi või nädalaid saadaval olevat elektrikku, saades samal ajal oma pereliikmetelt pahandada, miks tuled ei põle.”

Tööstuslik aju kodus ehk PLC võidukäik

Lahendust otsides jõudis Heiki Liiser järeldusele, et kõige töökindlam valik on programmeeritav loogikakontroller ehk PLC (Programmable Logic Controller). Tegemist on süsteemiga, mis on sarnane tööstuslikule ajule ning ei luba endale koduseid kapriise. See on hoidnud töös keerulisi tehaseid, kus vigu ei saa lubada. “Kui tootmisliin jääb ikkagi seisma selle kontrolleriga, siis see on nagu suur rahaline kahju ja seetõttu on need kontrollerid tehtud ikkagi äärmiselt töökindlaks,” selgitab ta lahenduse usaldusväärsust. Miks mitte siis seda ka kodus kasutada?

Erinevalt kinnistest ökosüsteemidest on Siemens LOGO! PLC paindlik ja võtab vastu peaaegu kõike. “Kontrolleri võtmesõnaks on ühildumine peaaegu kõigega. Sa võid sinna Shellyt juurde panna, sa võid Zigbee juhtmevaba ühendusega seadmeid lisada, võid kõikvõimalikke andureid lisada, saad muidugi võrku ühendada, see on lahenduse võlu,” rõhutab Liiser. Samas usub ta endiselt juhtmega ühendustesse, mis on kriitiliste süsteemide puhul turvalisemad ja ei nõua tühjenevate patareide pidevat vahetamist. PLC on kõigi nende süsteemide süda.

Ainus komistuskivi tavatarbija jaoks on olnud asjaolu, et tööstuslik loogikakontroller on algselt disainitud ikkagi tööstusele, mistõttu puuduvad seal kodukasutajale mõeldud lihtsad valmislahendused. Siemensi kontrollerite juhendid on tihti saksakeelsed, võivad ulatuda tuhandete lehekülgedeni ning isegi inseneril on sealt keeruline vajalikku infot leida.

Helifors pakub lahenduseks elektrikutele mõeldud “võluvitsa”

Just siin on suur võimalus turgu muuta, kus seni askeldasid pigem entusiastid ning ka professionaalsed elektrikud kippusid nutikodu jaoks alltöövõtuga eraldi spetsialiste palkama. Heliforsis on valmis saamas PLC baasil tarkvaraplokkide pakett ja praktikandi abiga koostatud selge eestikeelne juhend.

“Meil on nüüd plaan see kõik panna ühte tootesse: karbis on kontroller ise, võib-olla laiendusplokk, ka juhtmejupid, mis selle ühendamiseks vaja ning USB mälupulgal kogu vajalik tarkvara,” avaldab Heliforsi nõukogu esimees plaane.

“USB pulga peal on kõik vajalikud plokid, et ühendada näiteks lüliti, hämaralüliti, garaažijuhtimise, uksejuhtimise, reguleerid kütet, need tarkvaraplokid saab kokku panna targa kodu süsteemiks,” kirjeldab ta lihtsat protsessi, mis muudab paigalduse nii lihtsaks ja loogiliseks, et iga elektrik, kellele arvuti pole võõras, saab süsteemi seadistamisega ilma igasuguse vaevata hakkama.

Süsteemi algkomplekti hinnaks võib prognoosida laias laastus 300–400 eurot, mis teeb usaldusväärse targa maja ehitamise äärmiselt kättesaadavaks kõigile. Lisaks on vaja mõelda elektrikaablite paigaldamisele või uuendamisele: tähtsüsteemis veetud kaablite lisakulu on suurem, kuid terve maja peale võib tulla samuti vaid umbes 300 eurot.

Hajutatud juhtimine on tugevus, mitte nõrkus

Kaasaegsete targa kodu platvormide puhul on sageli eesmärgiks kõik seadmed ühte rakendusse koondada. Liiser näeb aga selles pigem haavatavust: “Kui süsteem streigib, wifi-ühendus kaob ära, siis on kõik maas, nii valgustus kui küte,” hoiatab ta stsenaariumi eest, kus tehnilise rikke korral halvatakse kogu elamine.

Tema filosoofia toetub hajutatusele: “Ehitasin ise süsteemi üles selliselt, et mul on kõik justkui keskselt juhitav, aga samas niimoodi, et on juurdepääs erinevatest äppidest”. Nii juhitakse sauna spetsiaalse saunarakendusega ja kütet teise äpiga. Kui üks süsteem peaks tõrkuma, siis elutähtis automaatika, näiteks valgustus või kaamerad, töötab eraldi siiski edasi.

Privaatsus ja turvalisus on samuti oluline põhjus lokaalse kaablipõhise lahenduse eelistamiseks. wifi ja muud signaalid lekivad majast välja, füüsilistel kaablitel põhinev tööstuslik PLC süsteem aitab aga hoida kodu turvalisena, pakkudes kaitset nii digitaalsete kui ka füüsiliste sissetungijate eest.

Heliforsi peagi valmiv lahendus tõestab, et töökindel koduautomaatika ei pea olema keeruline ega meeletult kallis. Tööstusliku vastupidavuse ja eestikeelse lihtsuse ühendamine aitab kaotada tõrke targa kodu kasutamise ees.