Otsingud stabiilse ja samas süsinikuheitevaba energia järele on toonud Eesti ajaloolise teelahkme ette. Juuli alguses liikusid Virumaa rannikumaastikel Lõuna-Korea tuumaenergia asjatundjad, kes kaardistasid koos kohalike ekspertidega Eesti esimese tuumajaama potentsiaalset asukohta ja selle eeliseid või puuduseid. Taolise hiiglasliku taristu rajamine on kui ülimat täpsust nõudva pusle kokkupanek, kus iga detail peab sobituma ja just seda kompetentsi Hommikumaa insenerid Eestisse toomas käisidki.

Käegakatsutav mõte Eesti oma tuumaenergiajaamast jäi aastateks tolmu koguma, kuni 2018. aasta suvel kohtusid Kalev Kallemets, Kaspar Kööp ja Henri Ormus. Tuumavaldkonna värskemate arengutega kursis olevad mehed arutasid võimalust rajada Eestisse sootuks teistsugune, uue põlvkonna tuumaenergiajaam, mis põhineks Kanadas ja Ameerika Ühendriikides litsentseerimisel olevatel väikestel moodulreaktoritel. Heaks eeskujuks oli Soomes Teolisuuden Voima ja Fennovoima poolt kasutuses olev ärimudel, kus tuumajaama omanikeks on energiatarbijad üle kogu riigi.