Uue elektriauto saabumine hoovile on märgiline hetk – see on samm puhtama ja vaiksema tuleviku suunas. Kuid samal ajal, kui saab imetleda masina kiirendust ja mugavust, jääb üsna tihti tähelepanuta see, mis toimub seina sees või lausa selle taga. Elektriauto laadimine pole vaid juhe seinas; kui ettevalmistus on puudulik, võib tulemuseks olla pereliikmetele ohtlik olukord.

29. aprillil toimuval Heliforsi elektrimessil Electricity avab Schneider Electricu ekspert Tõnis Vesiallik teemat, mis on kriitilise tähtsusega igale praegusele ja tulevasele elektriauto omanikule: kuidas tagada, et mugavusest ei saaks ohukoht.

Enam kui lihtsalt pistikupesa seinal

“Elektriauto laadija ei ole lihtsalt uus pistikupesa seinal,” märgib Schneider Electricu esindaja Tõnis Vesiallik. Ta selgitab, et tegemist on suure võimsusega elektriseadmega, mille paigaldamisel tuleb arvestada hoone elektrivõimekuse, kasutajate ohutuse ja tuleohuga.

Vesialliku sõnul võib hooletu või ebapädev lahendus lõppeda halvimal juhul tõsise õnnetusega, kergemal juhul aga peakaitsmete väljalöömisega mõnel ebasobival hetkel.

Levinud vead ja ohtlikud otseteed

Üks suurimaid riske, mida eksperdid esile toovad, on soov säästa sealt, kus seda teha ei tohiks.

Kõige tavalisem viga on auto regulaarne laadimine tavalisest seinakontaktist. See on nagu püüda täita basseini joogikõre abil – süsteem on pideva suure ülekoormuse all. Vesiallik hoiatab, et selline tegevus võib lõppeda kõnega häirekeskusesse sõnadega “seinakontakt põleb”.

Teine kriitiline eksimus on niinimetatud koormushalduseta rumalate laadijate valimine. Ilma koormushalduseta laadijad ei arvesta hoone ülejäänud tarbimist, mis võivad kaasa tuua elektrikatkestusi, kui pole piisavalt vaba energiajat sõiduki laadimiseks.

Lisaks puudub sellistel seadmetel võimekus juhtida laadimist nutikalt ja kuluefektiivselt, jättes omaniku ilma võimalusest säästa odavama börsihinna ajal energiakuludelt.

Miks tavapärasest kaitsest ei piisa?

Elektriauto laadimine on oma olemuselt üsna spetsiifiline protsess. Erinevalt tavalistest kodumasinatest esinevad laadimisahelas lisaks vahelduvvoolule ka alalisvoolu komponendid, impulsskoormused ja kõrgemad sagedused. “Tavapärased kaitseseadmed paraku nende väljakutsetega hakkama ei saa,” nendib Vesiallik.

Kuna tegemist on suure võimsusega seadmetega, mida kasutavad elektrialase ettevalmistuseta inimesed, puudub siin ruum eksimusteks. Rikkevoolukaitse on sellises süsteemis otsene viimane kaitseliin inimelu ja vara säästmiseks. Eestiski on juba teada juhtumeid, kus rikkevoolukaitse puudumine või vale valik on lõppenud elektrilöögiga.

Küsimused, mis säästavad vara ja elu

Enne laadija paigaldamist peaks iga autoomanik esitama elektrikule mõned olulised küsimused.

Esiteks tuleb selgeks teha, kas hoones on piisavalt vaba elektrivõimsust ja kas vajatakse koormushaldusega lahendust.

Teiseks on määrava tähtsusega rikkevoolukaitse olemasolu ja tüüp. Schneider Electricu esindaja rõhutab, et oluline on teada, kas laadijas on rikkevoolukaitse ning kui jah, siis milline, ja kas seadmel on 6 mA alalisvoolu tuvastus? Kui need komponendid laadijas puuduvad, tuleb vajalik rikkevoolukaitse aparatuur paigaldada eraldi toitekilpi.

Kuigi lõpliku auditi peab tegema spetsialist, saab iga omanik ka ise kontrollida, kas laadija toiteahelas on õige ülekoormuskaitse ning kas rikkevoolukaitse tüüp vastab elektriauto laadimise eripärale. “Kui nendele küsimustele vastust ei ole või vastus on ebamäärane, tasub kindlasti küsida põhjalikumalt juurde oma ala spetsialistilt,” soovitab Vesiallik.

Kõigest sellest lähemalt juba messil Electricity

Schneider Electricu 29. aprillil toimuvas ettekandes minnakse teemaga süvitsi, selgitades, miks üks rikkevoolukaitse ei ole alati lihtsalt “üks rikkevoolukaitse”. Ettevõte pakub terviklahendusi, kus ohutus, standarditele vastavus ja praktiline kasutus on põimitud ühtseks süsteemiks. See on võimalus näha ja kuulda, kuidas nutikas koormushaldus ja õiged kaitseseadmed muudavad elektriauto omamise muretuks kogemuseks.