Sel aastal on Eestis registreeritud 22 akudega seotud tulekahju, millest üheksa sai alguse seadme laadimise käigus. Sama paljudel juhtudel jäi põlengu põhjus tuvastamata, sest seadmed hävisid intensiivses tules, selgub päästeameti andmetest.

Ülejäänud juhtumite põhjuseks olid ebasobivad hoiustamistingimused, ise kokku pandud või ümber ehitatud akulahendused ning akude mehaanilised vigastused.

Kõige rohkem on akutulekahjud seotud akutoitel liikumisvahenditega – elektritõukerataste, elektrijalgrataste, tasakaaluliikurite ja elektrisurfilaudadega. Teisel kohal on akutööriistad, näiteks akutrellid ja -saed.

“Liitiumioonakude süttimisel võivad tekkida plahvatuslikud, mürgised ja raskesti kustutatavad tulekahjud. Rahvusvaheline statistika näitab, et akudest alguse saanud tulekahjud on aina sagedamad,” ütles päästeameti ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet.

Taaveti sõnul teeb liitiumioonaku põlengu ohtlikuks see, et aku sees toimuvad reaktsioonid võivad jätkuda ka pärast leekide kustutamist ning aku võib uuesti süttida, samal ajal kui põlengu käigus eralduvad mürgised gaasid ja suits.

Riski suurendavad ka odavad ja ebaselge taustaga seadmed ja laadijad, millel võivad puududa korralikud sisemised kaitsemehhanismid või mis on valmistatud ebakvaliteetsetest materjalidest. Taavet soovitas kasutada CE-märgistusega ja usaldusväärsete tootjate seadmeid, jälgida tootja laadimisjuhiseid, vältida akude omavolilist ümberehitamist ning kontrollida regulaarselt, kas akuseadmel esineb kahjustusi. Samuti tuleks jälgida, et laadimisjuhtmete isolatsioon oleks terve, ning vältida juhtmete tugevat painutamist või pigistamist.

Kui akul on näha füüsilisi kahjustusi, see paisub, muutub laadides ebatavaliselt kuumaks või eritab imelikku lõhna, siis soovitab Taavet selle kasutamise lõpetada ja viia tulekindlas kotis jäätmejaama. Kui aku juba suitseb või susiseb, tuleks see niipea kui vähegi võimalik viia mittepõlevas anumas õue, eemale süttivatest materjalidest, ja vajadusel uputada vette pikemaks ajaks ligunema.

Päästeamet rõhutas ka, et akulaadimist ei tohiks jätta järelevalveta ning seadmeid ei tohiks laadida liiga soojas või umbses ruumis ning näiteks voodi läheduses. Akusid tuleks hoida ja laadida toatemperatuuril, kuivas ja hästi ventileeritud kohas, mittesüttival pinnal ning tagada, et laadimisruumis oleks olemas suitsuandur.

Kui aku on juba süttinud, soovitas päästeamet ruumist lahkuda ja enda järel uksed sulgeda, et piirata tule ja suitsu levikut ning selle järel helistada numbril 112.