Eesti valitsus kinnitas sel neljapäeval riigi seisukohad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi muutmiseks, toetades ettevõtetele tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute hulga suurendamist aastatel 2026–2030 ning leevenduse laiendamist põlevkiviõlisektorile.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku muuta tasuta eraldatavate ühikute soojuse- ja kütuseprotsesside arvutusaluseid. Kui algse metoodika järgi oleks tasuta ühikute hulk vähenenud ligikaudu 34 protsenti, siis muudatusettepaneku järgi jääks vähenemine ligikaudu 18 protsendi juurde. Eesti hinnangul võidavad kohalikud heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad tootmisettevõtted selle tulemusel kokku ligikaudu 20 000 tasuta ühikut ehk ligikaudu 1,5 miljonit eurot aastas.

Eesti taotleb ühtlasi, et soojuse ja kütuse võrdlusaluste uuendamisel kaasataks ka põlevkivisektor, mis toetaks Ida-Virumaa üleminekut puhtamale majandusele. Pärast 2030. aastat soovib Eesti, et tasuta ühikute eraldamine jätkuks võimalikult kaua ja realistlikel tingimustel – kehtiva direktiivi järgi jõuaks uute ühikute lisandumine turule nullini 2039. aasta paiku, komisjoni ettepaneku järgi aga alles 2047.–2048. aastal.

“Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on üle 20 aasta olnud Euroopa kliima- ja konkurentsivõime poliitika nurgakivi. See on ennast õigustanud. Heide on jõudsalt vähenenud ja väheneb edasi, majandus kasvanud ning vähenenud on Euroopa sõltuvus imporditavatest fossiilkütustest. Energiajulgeoleku kasvu ja stabiilse majanduse huvides on, et heitkoguste süsteem oleks ka edaspidi usaldusväärne ja ettevõtete jaoks võimalikult prognoositav,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, “ettevõtetel peab olema aega ja võimalust investeerida puhtamatesse tehnoloogiatesse, ilma et järsud hinnahüpped või liiga kiiresti vähenev toetus nende konkurentsivõimet kahjustaks.”

Eesti peab oluliseks ka ühikuhinna suuremat stabiilsust ja prognoositavust. Kuigi komisjoni ettepanek sisaldab turustabiilsuse meetmeid, soovib Eesti tõhusamat mehhanismi, mis lubaks hinna liiga kiire tõusu või teatud hinnalävendi ületamise korral tuua turule täiendavaid ühikuid.

Kolmanda teemana käsitleb Eesti liikmesriikide enampakkumistulu jaotust. Komisjoni ettepanekuga kavandatavad uued kesksed rahastusvahendid, halduskulude katmine ja ühikute reserveerimine vähendaksid liikmesriikidele jäävat tulu, mida Eesti ei toeta kavandatud mahus. Samuti puudutab ettepanek süsteemi laiendamist väiksematele laevadele ja olmejäätmete põletamisele, kus Eesti soovib arvesse võtta saartevahelisi ühendusi, jääolusid ning juba kehtivaid riiklikke keskkonna- ja süsinikdioksiidi tasusid.

Eesti on heitkogustega kauplemise süsteemist olnud netokasusaaja: alates 2013. aastast on riik CO₂ ühikute enampakkumisest saanud üle 2,3 miljardi euro tulu, mida on kasutatud muuhulgas ühistranspordi ja raudtee arendamiseks, hoonete energiatõhususe parandamiseks ning taastuvenergia toetamiseks.