Analüütik Michael Barnard kirjutas CleanTechnicas, et Euroopa tootlikkuse tõstmiseks ei pea keskenduma üksnes elektrihindadele, kuid soodne ja hästi kättesaadav elekter aitaks samal ajal leevendada mitut suurt majandusprobleemi – tööjõupuudusest nõrga tootlikkuseni.

Barnard tugines Mario Draghi laiemale konkurentsivõime diagnoosile, mille kohaselt piiravad Euroopa arengut peale energiahindade ka killustunud turud, raskused teadustöö ja säästude suurteks ettevõteteks kasvatamisel ning halvenev demograafiline olukord. Tema sõnul ei loo odav elekter iseenesest Euroopa vastet kiibitootja Nvidiale ega vii lõpule ühtset turgu, kuid aitab mitmes valdkonnas korraga.

Näitena tõi Barnard välja Hiina, kus Hormuzi väina kriisi ajal langes teises kvartalis naftatarbimine umbes 9 protsenti ja transpordisektori naftakasutus koguni 16 protsenti. Sellele vaatamata jätkas transpordisektor kasvamist – nii reisijate- ja kaubaveo maht kui ka raudteekasutus suurenesid. Barnard märkis, et languse taga polnud üksnes elektrisõidukid, rolli mängisid ka varud, hinnad, ehitussektori nõrkus ning vähenenud lennuliiklus.

Küll aga näitas Carbon Briefi analüüs Hiina teise kvartali heitkoguste kohta, et olemasolev elektriline kapital elektriautode ja -veokite näol andis ettevõtetele ja kodumajapidamistele kohanemisvõimaluse, mida puhtalt naftal põhinev transpordisüsteem poleks pakkunud.

Euroopa läbis Barnardi hinnangul 2022. aasta gaasikriisi ajal vastupidise kogemuse. IMF-i uuring, mis käsitles suunatud tehnoloogilist muutust Euroopa energiakriisi ajal, hindab, et šokk jätab euroala potentsiaalse SKP 2027. aastaks kriisieelse stsenaariumiga võrreldes umbes 0,8 protsenti madalamale, kuigi ettevõtted tõstsid vastuseks energiatootlikkust ligikaudu 3 protsenti.

Barnardi sõnul suunasid ettevõtted kapitali ja tähelepanu ratsionaalselt odavama energia kasutamisele, kuid needsamad ressursid jäid kasutamata muu tootlikkuse tõstmiseks. Energiahinnad on kriisitasemelt langenud, kuid osa tootlikkuse kaotusest on Barnardi hinnangul jäänud püsima.

Barnard tõi välja, et tuleb eristada odavat elektritootmist odavast kohaletoimetatud elektrist. IEA “Electricity 2026” hinnaanalüüsi järgi maksid suured energiamahukad ELi tööstused 2025. aastal elektri eest ligikaudu kaks korda rohkem kui USA ettevõtted ja umbes 50 protsenti rohkem kui Hiina konkurendid. See mõjutab tema sõnul eelkõige alumiiniumi-, kemikaali-, väetise-, terase-, klaasi- ning tselluloosi- ja paberitööstust, kuid palju vähem panku või tarkvaraettevõtteid.

Barnardi hinnangul on peamine infrastruktuuriprobleem viia odavad elektronid usaldusväärselt sinna, kus neid vaja on – see tähendab ülekandevõrke, piiriüleseid ühendusi, salvestust, paindlikku nõudlust ja turukorraldust. Tema sõnul muudavad just need tegurid odava taastuvenergia tootmise majanduslikuks eeliseks. Ta lisas, et Euroopa vajab endiselt ka ühtse turu reformi, sügavamaid kapitaliturge ja paremat äriideede kommertsialiseerimist ning globaalselt kasvuvõimelisi ettevõtteid, mida odav elekter üksi asendada ei suuda.