Järgneva kümne aasta jooksul vajab elektriala juurde üle 5000 spetsialisti. Vajadust kasvatavad nii vananev töötajaskond kui ka elektrifitseerumine: elektritransport, andmekeskused, võrkude moderniseerimine, energiasalvestus ja uued tootmisvõimsused. Samal ajal on elektrivaldkonna erialade vastu noorte huvi viimastel aastatel kasvanud üle 40 protsendi. Probleem on aga selles, et paljud alustanutest õpinguid ei lõpeta.

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevjuhi Kaarel Jänese sõnul tuleb siin vaadata nii valdkonna kuvandit kui ka seda, millise tegelikkusega noor õpingute jooksul kokku puutub.

Mis teeb elektri valdkonna noorte jaoks atraktiivseks õpivalikuks?

Noored tajuvad hästi, et energeetika on majandusharu, millest sõltub kogu ühiskonna toimimine. Kui elekter oli kunagi pigem luksuskaup, siis tänapäeval on see rohkem nagu inimõigus, mis peab olema igal pool ja taskukohaselt saadaval.

Ka muu tehnikaalane innovatsioon vajab elektrit, alates mobiiltelefonidest ja elektritõukeratastest kuni andmekeskuste ja transpordini. See tähendab, et energeetika tähtsus pigem kasvab kui kahaneb. Täna toimub energeetikas sisuliselt uus elektrifitseerimise laine: transport, soojusmajandus ja paljud teised valdkonnad muutuvad üha enam elektripõhiseks. See muudab kogu elektrisüsteemi keerukamaks ja toob kaasa vajaduse nutikamate, automatiseeritumate ning paindlikumate lahenduste järele.

Lisaks saab elektriala tööturul liikuda väikestest elektripaigaldistest kuni elektrivõrkude, elektrijaamade ja riikidevaheliste ühendusteni – ampluaa on väga lai. Elektriala noortefestival Positron on siin ka väga palju ära teinud, näidates noortele suurt osa sellest ulatusest väga atraktiivsel ja praktilisel viisil. 

Miks siis eksisteerib kuvandi ja tegelikkuse vaheline nihe – noored küll juba astuvad hea meelega nendele erialadele sisse, kuid väga paljud ei jõua lõpuni ja kutseeksamini?

Üks põhjus on see, et tehnikaalad nõuavadki rohkem pühendumist. Aga teine oluline küsimus on see, kui väärtuslikuks üldse peetakse ka tööandja poolt hariduse ja kutsetunnistuse lõpuni omandamist. Tihtipeale inimesed ei jõua lõpetamiseni, sest nad on juba lõpupaberita või kutsetunnistuseta suutnud karjääriredelil kõrgele ronida. Elekter on aga reguleeritud valdkond. Toon paralleeli meditsiinist: kui sa lähed operatsioonile, siis sa eeldad, et kirurg on väljaõppinud ja kogemustega professionaal. Millegipärast meie valdkonnas ei ole seda aga liiga oluliseks peetud ning näitena üks tagajärg on see, et Eestis on iga teise hoonetulekahju põhjustajaks amortiseerunud või mittekvaliteetne elektripaigaldis või -seade.

Seetõttu ongi oluline, et noor saaks juba enne õpinguid aru, milliseid oskusi see valdkond nõuab, milline on vastutus ja millised töövõimalused pärast õppimist avanevad.

Kuidas ettevõtted saaksid aidata õige kuvandi loomisel, et noorel ei tekiks seda pettumust ja ta jõuaks ka õpingute lõpuni?

Kõige lihtsam vastus on: laske noorel päriselt näha ja proovida, mida selles valdkonnas tehakse. Elektrivaldkonna töö on oskust nõudev, huvitav ja mitmekesine. Näiteks Positroni festival loob sellise koha, kus viia noored otsekontakti ettevõtete, spetsialistide ja päris tööga, mitte lihtsalt rääkida, et “elektrivaldkond on äge”, vaid näidata, miks see nii on.

Lisaks on ettevõtetel palju võimalusi noori pikemalt kaasata: praktikakohad, ettevõtete külastused, projektid ja lõputööd koostöös ettevõtetega. Nii saab noor õpingute ajal aru, milline tema tulevane töö tegelikult on, ja ettevõte saab samal ajal endale järelkasvu koolitada. Lisaks võivad noored, kes on üleskasvanud digimaailmas ja koos AIga, või siis ümberõppijad oma mitmekesise taustaga tuua traditsioonilisse valdkonda uusi teadmisi ja teistsugust mõtlemist.

Elektrivaldkonna noortefestival Positron toimub 16. ja 17. oktoobril Unibet Arenal.