Tõeline murrang hooneautomaatikas ei peitu keerulistes seadistusmenüüdes ega nutitelefonist juhitavates lahendustes. Eelmisel kuul rääkisime Heiki Liiseriga ka Heliforsis loodud lihtsast koduautomaatika lahendusest. Moodsad süsteemid astuvad mängu just siis, kui inimene seda vajab, toimides otsekui nähtamatu turvavõrk. Kuidas on hoonete tehnosüsteemidest saanud elutähtis taristu ja mida peab teadma iga elektrisüsteemide tellija ning ehitaja? Seda selgitab lahti Tallinna Tehnoloogiakolledži Techno TLN elektri erialade õppesuuna juhtõpetaja Ingrid Knuut.

Praktikas näeme tihti hooneid, mis paberil vastavad kõigile normidele, kuid päris elus ei toimi: süsteeme peetakse liiga keeruliseks, inimesed ei oska neid kasutada ning lahendused lülitatakse lihtsalt välja. Selle vastu aitab lahendus, mis arvestab enamaga kui tüüpilise keskmise kasutajaga.

Hooneautomaatika kõigile

“Hooneautomaatika ei ole ainult tehnoloogia. See on tegelikult ka sotsiaalne ja funktsionaalne infrastruktuur,” märgib Ingrid Knuut. Süsteemide kavandamisel tuleb sellega arvestada, et need on eriti olulised inimestele, kelle võimed ajas muutuvad, sealhulgas eakatele ning erivajadustega või muutuva tervisega inimestele.

“Väga paljud “kasutusvead” ei olegi kasutajate vead. Need on projekteerimisvead. Me projekteerime ideaalkasutajale, mitte päris inimesele. Päris inimene väsib, eksib, unustab ja muutub ajas,” selgitab Knuut. Hea hoone ei eelda treenitud kasutajat, pidevat tähelepanu ega isegi korrektset käitumist.

Näide 1: Eakas, kes elab üksi

Näide 2: Liikumispuudega kasutaja

Probleem ei ole mugavus. Probleem on kontroll oma keskkonna üle.

Näide 3: Assisteeritud elamise hoone

Kliimajuhtimine on otsene tervisetugi

Stabiilne temperatuur, ühtlane õhukvaliteet ja kasutajaprofiilile vastav keskkond on kriitilise tähtsusega südame- ja hingamishaigustega inimestele, termotaju häirete korral ning voodi- ja hooldusvajadusega kasutajatele. Projektijuhi vaatest toob see kaasa vähem garantiijuhtumeid, maandatud terviseriskid ja oluliselt vähem kaebusi sisekliima osas.

Valgustuse puhul on õige hetk sageli tähtsam kui valguse hulk. Kukkumised juhtuvad enamasti öösel, tuttavas keskkonnas ja just siis, kui inimene on väsinud. Automaatne valgustus, mis ei vaja kasutajalt seinal kobades lüliti otsimist, süttib õigel hetkel, ei pimesta ning kasutab sujuvaid värvitemperatuuri üleminekuid. Heli abil orienteerumise süsteem on ligipääsetavuse lahendus, mis võimaldab nägemisvaegustega inimestel hoones paremini orienteeruda ja vajalikke sihtkohti iseseisvalt leida.

Energia juhtimisel kehtib lihtne reegel. “Kasutaja ei pea käituma õigesti. Süsteem käitub õigesti,” rõhutab Knuut. Automaatsed elektripliidi väljalülitused, pistikupesade toite katkestused lahkumisel ja seadmete ajapõhine juhtimine loovad keskkonna, kus unustamine ei võrdu katastroofiga.

Tootjast sõltumatu automaatika

Süsteemi loogiline arhitektuur peab olema kirjeldatud stsenaariumipõhiselt, tagades arusaadavuse ka mittetehnilisele kasutajale ja vältides “nutikust nutikuse pärast”. Eriti oluline on hooldatavus – eelistada tuleb avatud protokolle, et muudatusi saaks teha ilma algse tootja lukustuseta.

Ehitusfaasis peab lahendus vastama projekti loogikale. Objektil ei tohi “lihtsustamise” nime all funktsioone kaotada. Dokumentatsioon peab läbima “järgmise hooldaja testi”, olles arusaadav ka sellele inimesele, kes süsteemi ei ehitanud.

Üleandmisel tuleb aga süsteemi testida pärisolukordades (näiteks elektrikatkestuse või kasutaja eksimuste korral) ning koolitus peab olema kohandatud sihtgrupile, vältides keerulisi tehnilisi esitlusi.

Halvasti ehitatud hooneautomaatika ei ole kunagi neutraalne. See suurendab aktiivselt kulusid ja riske. Hästi juhitud süsteem on Ingrid Knuudi sõnul vaikne tööriist, ligipääsetavuse laiendaja ja iseseisvuse toetaja, mis hoiab hoone elamiskõlblikuna ka siis, kui inimene ise seda enam ei suuda hallata. Projekteerijad ja ehitajad ei loo pelgalt hooneid, vaid kasutatavaid elukeskkondi kõigile.

Artikli allikaks on Ingrid Knuudi Heliforsi messi “Electricity” ettekanne “Hooneautomaatika – kas abiline või lihtsalt mugavus?”