Kliimaministeeriumi, Eleringi ja arendaja Eveconi esindajad tutvustasid 26. augustil Viljandi vallavolikogule kavatsust rajada Tõrje külla Sõõrumaa kinnistule kuni 200-megavatine gaasielektrijaam, mida põhjendati Eesti energiajulgeoleku tugevdamise vajadusega.

Sakala Energia OÜ, mis kuulub omanike kaudu energiakontserni Evecon, esitas detailplaneeringu algatamise taotluse mullu novembris. Planeeringuala suurus on ligikaudu 9,8 hektarit, kinnistust läbib nii maagaasi ülekandetoru kui kulgeb selle lähedusest 330-kilovoldine elektriliin. Jaam kavatsetakse liita 1,5 kilomeetri kaugusel asuva Kiini alajaamaga.

Enamik lähipiirkonna elamuid jääb Eveconi hinnangul 1,5-2 kilomeetri kaugusele, üks majapidamine jääb alla kilomeetri, ent selle omanikuga ei olnud ettevõte veel läbirääkimisi pidanud.

Elering plaanib välja kuulutada nn hajutatud taaskäivitamise võimekuse hanke, millega hangitakse üle Eesti kuni 900 megavatti taastamisvõimekust kuueks piirkonnaks jaotatuna. Viljandi ja Pärnu piirkonnale on ette nähtud kuni 200 megavatti.

Hanketingimused on praegu konkurentsiameti kooskõlastamisel, hange peaks välja minema veel tänavu ja pakkumisi oodatakse üheksa kuu jooksul. Elering nõuab, et taastamisvõimekus oleks valmis hiljemalt 2035. aastaks, ehituse minimaalseks kestuseks hindab ettevõte nelja aastat, kuid see võib andmekeskuste buumist tingitud seadmenõudluse tõttu pikeneda.

Kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets selgitas, et Eestil on praegu vaid üks koht – Kiisa avariielektrijaam, kust elektrisüsteemi saab pärast täielikku kustumist omal jõul taastada, ning et see on ministeeriumi hinnangul selgelt liiga vähe. Ministeeriumi hinnangul kasvab juhitava tootmisvõimsuse vajadus praeguselt ligikaudu 1030 megavatilt 2035. aastaks umbes 2100 megavatini, kuna suurem osa vanadest põlevkivijaamadest langeb sel kümnendil tootmisest välja.

“Tasuvusaeg on meile energiajulgeolek – ilma piisavate juhitavate tootmisvõimsusteta oleksime sunnitud elektrit kallilt importima,” ütles Lehtmets, vastates küsimusele investeeringu tasuvuse kohta.

Evecon tegevjuht Karl-Joonatan Kvell ütles, et sedalaadi jaamu ei rajata ilma riigi meetmeteta, sest tegemist on liiga suure riskiga investeeringuga. Tema sõnul on jaam kavandatud töötama vaid kaks kuni viis protsenti aasta tundidest ehk 200-500 tundi, mis tähendaks umbes 100-300 käivituskorda aastas. Peamiseks kütuseks on maagaas, tagavarakütusena nähakse ette diislit, mille varu peab jaama tööshoidmiseks piisama vähemalt 48 tunniks.

Kliimaministeeriumi esindaja hinnangul jääb ühe megavati investeeringumaksumus üldjuhul umbes miljoni euro juurde, mis tähendaks 200-megavatise jaama puhul ligikaudu 200 miljoni euro suurust investeeringut. Täpset eelarvet Evecon volikogule ei esitanud.

Kvelli sõnul annaks jaama töö kohalikule majandusele piiratud, kuid siiski märgatava mõju: püsivalt oleks jaama juures tööl kümme kuni kakskümmend hooldus- ja turvatöötajat, ligikaudu aasta kuni pooleteise aasta pikkuse ehitusperioodi jooksul aga kuni 200-300 inimest, kes vajaksid piirkonnas majutust ja teenuseid.

Ettevõte kaalub vallale ja kogukonnale vabatahtliku aastatasu maksmist, mille suurus sõltuks lõplikust jaama võimsusest, ning ühekordset tasu ehitusaegse mõju leevendamiseks. Erinevalt tuuleenergiast ei ole gaasielektrijaamadele seadusega ette nähtud kohustuslikku tasu kohalikule omavalitsusele.

Sõõrumaa gaasielektrijaama kavandatud rajatised

Allikas: Eveconi esitlus Viljandi vallavolikogu istungil 26. augustil

Kliimaministeerium täpsustas, et riigi eriplaneeringu algatamist konkreetse jaama jaoks praegu kaalus ei ole, kuna otsus jäetakse esmalt kohaliku omavalitsuse planeeringu pädevusse. Riigi eriplaneeringut kaalutaks alles siis, kui kohalike omavalitsuste planeeringud ei taga hankeks vajalikku üleriigilist mahtu.

Volikogu liikmed küsisid arendajalt ka jaama sõjaaegse haavatavuse kohta, viidates Ukraina energiataristu ründamise kogemusele. Evecon ja Elering vastasid, et hajutatus vähendab riski, kuid ei välista seda.

Võrdlusena toodi, et Eesti Energia tütarettevõtte Enefiti rajatav uus gaasielektrijaam Ida-Virumaal Balti elektrijaama juures jääb Vene piirist alla kümne kilomeetri kaugusele, samas kui üle 80 protsendi Eesti juhitavast tootmisvõimsusest paikneb praegu piirist alla 30 kilomeetri.

Kliimaministeeriumi ja Eleringi hinnangul on gaasijaamad tänastest tehnoloogiatest kõige kuluefektiivsemad nii hajutatud taaskäivitamise teenuse kui ka tulevikus kavandatava võimsusmehhanismi jaoks, millega riik plaanib katta 2035. aastaks tekkivat juhitava tootmisvõimsuse puudujääki.