Uuringute kohaselt vajab Euroopa elektrivõrk aastaks 2030 kuni viis korda rohkem paindlikkust, et toime tulla taastuvenergia kõikuvate tootmismahtudega. Samal ajal seisavad miljonite kodude päikesepaneelid, akupangad, elektriautod ja soojuspumbad suure osa päevast jõude – kuigi need võiksid aidata võrku tasakaalustada ning tuua omanikele igakuiselt arvestatavat passiivset tulu. Tšehhi idufirma Delta Green on selleks välja mõelnud teistmoodi lahenduse, mis eeldab ka väikest riistvaratükki, kuna lihtsalt pilveteenused ei pruugi piisavalt kiiresti reageerida.

Seni on paindlikkusturgudel osalemine nõudnud kallite seadmete paigaldamist spetsialistide poolt või leppimist pilvelahenduste aeglusega. Nüüd plaanib Tšehhist pärit energia- ja tehnoloogiaettevõte Delta Green tuua Baltimaade turule nende välja arendatud lahenduse, mis tahab muuta tavalised kodumasinad virtuaalseks elektrijaamaks paarkümmend eurot maksva lihtsa WiFi-võrku ühendatava pisiseadme abil, mida toidetakse USB C pesast.

Kriisist sündinud päästerõngas

Delta Green ei ole turul päris uustulnuk, nagu idufirmade puhul tavaliselt juhtub. Nad ei alustanud üleöö, vaid Tšehhis tegutseti juba 2010. aastal, olles kohalikul turul esimene, kes pakkus 100% taastuvenergiat.

Tõsine pöördepunkt saabus aga koos energiakriisi ja Ukraina sõja puhkemisega, mil ettevõtte fookus pidi ellujäämise nimel kiiresti muutuma.

“Me peaaegu viisime ettevõtte pankrotti, sest energiakriisi ajal ei olnud taastuvenergiale keskendunud jaemüüja Nano Greeni ostmine turgude tohutu volatiilsuse tõttu just parim ajastus,” meenutab Delta Greeni kaasasutaja ja tegevjuht Jan Hicl. See keeruline olukord sundis neid otsima uusi lahendusi, et optimeerida oma portfellis olevaid varasid – elektriautosid, soojuspumpasid ja päikesepaneele.

Lahendus, mis algselt ehitati ettevõttesiseseks kasutuseks, on tänaseks kasvanud SaaS (tarkvara teenusena) platvormiks, mida kasutavad Euroopas ka suured tegijad nagu E.ON.

Tänaseks on selge, et pelgalt rohelise energia müümisest ei piisa. Mida rohkem lisandub võrku taastuvenergiat, seda keerulisem on hoida süsteemi stabiilsena. Delta Greeni nägemuses on muuta kodukasutajad passiivsetest energiatarbijatest aktiivseteks võrgu tasakaalustajateks.

“Võtame perekonna, kes tuleb õhtul koju ja ühendab auto vooluvõrku. Kui see jätta omapäi, laevad kõik seadmed täpselt samal hetkel, just siis, kui nõudlus on võrgus niigi tipus. Meie platvormi kaudu saab seda autot laadida veidi hiljem või aeglasemalt, kui võrgu koormus on väiksem – ilma, et pere kunagi tühja akuga ärkaks,” selgitab Hicl süsteemi olemust.

5 minutit versus 5 sekundit: miks pilvest ei piisa?

Kodu nutikaks muutmisel on turul seni valitsenud kaks äärmust.

Ühelt poolt on mugavad pilvest-pilve (cloud-to-cloud) lahendused kasutusel ka Eestis, mis ühendavad seadmete API-sid (rakendusliideseid). Delta Green testis ka ise erinevaid pilvelahendusi, kuid pidi tõdema, et andmeside viivitus on reaalajas toimuvate energiaturgude jaoks liiga suur.

Enamik pilvelahendusi töötab Hicli sõnul umbes viieminutilise intervalliga. Kaasaegsel energiaturul, eriti nõudlikul aFRR (automaatne sageduse taastamise reserv) turul on viis minutit terve igavik. Iga viivitatud sekund võib tähendada otseselt kaotatud tulu.

Teine nobedam lahendus on turul pakutavad lüüsiseadmed (gateway), mis on tõesti kiired, kuid nõuavad enamasti professionaalse tehniku visiiti. See aga hävitab väiksemate majapidamiste puhul kogu ärimudeli tasuvuse.

Nii jõudiski tarkvaraettevõte oma riistvara loomiseni, mida sooviti iga hinnaga vältida, kuid midagi muud ei jäänud lõpuks üle. Delta Linki nime kandev väike vidin on umbes šokolaaditahvli ruudu suurune ning klient saab selle endale postiga tellida. Seadme paigaldamine on lihtne – see ühendatakse tavalisse USB C otsaga mobiililaadijasse ja kodusesse WiFi-võrku. Erinevalt mitmeminutilisest pilveviivitusest võimaldab see lüüsiseade andmete edastamist viiesekundilise resolutsiooniga.

“Kui pilvekasutajad vaatavad n-ö ajalugu, siis lüüsi kasutajad opereerivad olevikus, mis lubab teha paremaid prognoose ja reageerida võrgu kõikumistele hetkega,” lisab ettevõtte kaasasutaja. Ühekordne kulu kliendile on 20 eurot. Keskkonnasäästlikkust rõhutab ka pakend, mille sisemus on valmistatud seenemütseelist.

Baltimaade turg ja hetkeolukord pani tegutsema

Eesti ja teised Balti riigid on Delta Greeni jaoks muutunud eriti atraktiivseks tänu 2025. aasta veebruaris käivitunud Balti bilansivõimsusturule, mille prognoositav nõudlus on 1500 MW. Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamine lõi regioonis olukorra, kus paindlikkuse väärtus kasvas plahvatuslikult.

“Erinevalt Eesti ja Läti turust, kus tavaliselt paigaldatakse kasutaja juurde suurt ja kallist riistvara, pidime meie alustama Euroopa turgudel, kus paindlikkuse hind oli palju madalam. Seetõttu pidime välja tulema tõeliselt odava lahendusega. Keegi ei tule seda sulle koju paigaldama, sa pead suutma seda ise teha,” toob Hicl välja nende peamise eelise.

Lisaks ei keskendu Tšehhi ettevõte ainult ühele spetsiifilisele turule, vaid püüab katta kogu väärtusahelat – alates päevasisesest ja järgmise päeva turust kuni bilansiturgudeni välja. See muudab mudeli vastupidavamaks juhuks, kui hinnad ühel konkreetsel turul peaksid kiirelt langema.

Turvalisus: andmed ei rända läbi Hiina serverite

Üks kriitilisemaid teemasid targa kodu lahenduste puhul on küberturvalisus. Paljud turul olevad nutikad inverterid on hetkel juhitavad läbi kolmandate riikide pilveteenuste.

Hicl märgib turvariskide kohta: “Kui Eestis saadetakse mõnele kodusele inverterile käsklus, läheb see tavaliselt Hiina serverisse. Hiina server suunab selle Eesti inverterisse ja alles siis toimub juhtimine. Meie tahtsime sellist teekonda turvalisuse kaalutlustel vältida.”

Delta Link suhtleb seadmetega otse lokaalses võrgus (WiFi) ja edastab andmed Euroopas asuvatesse serveritesse. Ettevõte omab ka rahvusvahelist ISO/IEC 27001 infoturbesertifikaati, mis on elutähtsa teenuse pakkujale kohustuslik standard.

Kui palju saab Eesti kodu reaalselt teenida?

Kõige olulisem küsimus tarbija jaoks on loomulikult rahaline võit.

Senine 12 kuu pikkusel andmeanalüüsil põhinev prognoos näitab, et keskmine Eesti majapidamine, kus on akupank, päikesepaneelid ja elektriauto, võiks elektriturgudel teenida umbes 55 eurot kuus ehk ligikaudu 660 eurot aastas. Sellest umbes 26 eurot kuus tuleks otse bilansiturgudelt.

Soome madalama tulu põhjuseks toob Hicl asjaolu, et meie põhjanaabrid ei pidanud läbi tegema sarnast äkilist eraldumist Venemaa võrgust nagu Baltikum, neil on tugevad ühendused teiste Põhjamaadega olemas ja pikemalt toiminud iseseisvad tasakaalustusmehhanismid.

Kasutajakogemuse puhul on idufirma valinud täieliku läbipaistvuse tee. Selle asemel, et maksta kliendile kindlat kuutasu, näitab platvorm täpselt iga tehtud aktiveerimise (näiteks auto laadimise või aku tühjendamise) pealt teenitud summat. Kasutajad näevad reaalajas 5-sekundilise täpsusega, mida nende seadmed parajasti teevad. Selline “mängustatud” lähenemine tekitab usaldust ja innustab kliente süsteemis aktiivsemalt oma tarbimise juhtimisega osalema.

Tulevik on hajutatud miljonite kodude vahel

Delta Green on täna umbes 40 töötajaga ettevõte, kus enamus meeskonnast tegeleb tarkvaraarendusega. Esimesed pilootprojektid Baltikumis juba käivad ning laiemat turule sisenemist sihitakse järgmise aasta algusesse. Kuigi füüsilist kontorit ettevõttel Eestis veel pole, lubatakse äri kasvades luua ka kohalik tugi- ja müügimeeskond.

Nutikate energiaühenduste organisatsiooni smartEn andmetel aitaks nõudluspoole paindlikkuse täielik rakendamine Euroopa Liidus aastaks 2030 säästa tarbijatele üle 71 miljardi euro aastas ja vähendada taastuvenergia raiskamist 61% võrra.

“Euroopa suurim aku ei pruugi tulevikus olla üksik rajatis, vaid miljonid koduakud ja elektriautod, mis toimivad ühtse tervikuna. Lõppude lõpuks on meil juba praegu Euroopa elektriautodesse pargitud rohkem salvestusmahtu kui kõikidesse võrguskaalas akudesse kokku,” võtab Hicl kokku visiooni tuleviku energiasüsteemist, mis on ehitatud suurte elektrijaamade asemel tavaliste inimeste ümber “virtuaalsete elektrijaamadena”.