Ehitusobjektidel tekib lisaks ehitusjäätmetele pakendimaterjale, mille taaskasutamine pole seni olnud kuigi süsteemne. Kaablitootja Prysmian Eesti ja elektrimaterjalide hulgimüüja Onninen käivitasid pilootprojekti, mille eesmärk on suunata kasutatud plastist kaablitrumlid tagasi ringlusesse ning vähendada ehitusobjektidel tekkivat jäätmehulka.

Prysmian Eesti jaoks pole kaablitrumlite tagastamine uus idee. Puidust trumlite tagastus on ettevõttes toiminud edukalt aastaid ning nende ringlus on kujunenud tavapäraseks osaks tarneahelast. Nüüd soovitakse sama põhimõtet rakendada ka plasttrumlitele, mille osakaal on praegu väiksem, kuid kasutus kasvab pidevalt.

Prysmian Eesti müügijuht Jarmo Peterson ütles, et probleem ei ole niivõrd trumlite koguses kui selles, et pärast kaabli paigaldamist muutuvad need ehitusobjektil sageli jäätmeteks: “Lihtsam on need visata
ehitusjäätmete konteinerisse, kuigi tegelikult tuleks eraldi sorteerida. Ehitusplatsil on see sageli viimane asi, millele mõeldakse. Meie eesmärk on, et kasutatud trumlid ei jääks kuskile ehitusplatsi nurka või põõsa alla, vaid jõuaksid tagasi tootjani.”

Plasttrumlitega on aga seotud ka omad piirangud. Kui puittrumlit saab vajadusel parandada, siis plasttrummel peab olema heas seisukorras. “Nii kui trummel on vähegi vigastatud, on see ka meie jaoks prügi, aga me võtame selle eest ise vastutuse,” ütles Peterson.

Idee sündis tootja ja edasimüüja ühise aruteluna

Onnineni hankedirektor Kairi Kitsing nendib, et plastist kaablitrumlite tagastuse idee sündis ettevõtete ühisel arutelul, kus räägiti nii süsinikujalajälje vähendamisest kui ka sellest, kuidas rakendada
ringmajanduse põhimõtteid praktilisel viisil.

“Plasttrumlitel tarnitavad kaablid on muutunud ehitusobjektidel järjest tavalisemaks ning seetõttu tekib ka rohkem plastijäätmeid. Sealt tekkis küsimus, kas neid trumleid oleks võimalik kasutada korduvalt sarnaselt puidust kaablitrumlitega, mille tagastamisega on Prysmianil pikaajaline kogemus,” ütles Kitsing.

Prysmiani Keila tehase puhul on puidust trumlite tagastusmäär juba praegu üle 80 protsendi ning puidust kaablitrumlit saab kasutada keskmiselt kuni kaheksa korda. Plast- ja metalltrumlite kasutusiga võib aga
Petersoni sõnul olla veelgi pikem: “See algatus lahendab ka klientide jaoks praktilise probleemi, sest plasttrummel on mahukas jäätmeliik, mille käitlemine tähendab sageli lisakulu ja täiendavat logistikat. Ringmajanduse seisukohalt on oluline, et need ei satuks segajäätmete hulka.”

Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad ehitus- ja lammutusjäätmed üle kolmandiku kogu Euroopa Liidus tekkivast jäätmemahust, mistõttu on tegu ühe suurima jäätmevooga.

Lisaks betoonile ja teistele ehitusmaterjalidele tekib objektidel puitu, metalli, plasti ning erinevaid pakendimaterjale. Materjalide korduskasutuse seisukohalt on võtmeküsimus nende liigiti kogumine, sest segajäätmete hulka sattudes väheneb materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu võimalus.

Eestis on ehitusjäätmete taaskasutusmäär küll kõrge, kuid suure osa sellest annavad mineraalsed materjalid, nagu betoon, tellised ja pinnas. Keskkonnaagentuuri andmetel võeti 2021. aastal ehitus- ja lammutusjäätmeid materjalina ringlusse 39 protsenti ning kõige paremini toimib ringlussevõtt metallide puhul. See näitab, et arenguruumi on endiselt just pakendite ja teiste materjalide korduskasutuses.

Nii on ka plastist kaablitrumlite tagastus üks praktiline võimalus vähendada
jäätmeid ning hoida materjale kauem ringluses.

Vastutustundlikkus tähendab tegevusi, mitte ainult eesmärke

“Onnineni jaoks tähendab vastutustundlikkus eelkõige seda, et aitame klientidel teha energiatõhusamaid ja keskkonnasäästlikumaid valikuid ning rakendame samu põhimõtteid ka oma tegevuses. Meie sortimendis on olulisel kohal taastuvenergia-, energiasalvestus- ja elektrifitseerimislahendused, sealhulgas päikeseelektrijaamad, energiasalvestid, elektriautode laadimistaristu ning energiatõhusad kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid,” rääkis Kitsing.

Ta lisas, et samas ei piirdu vastutustundlikkus ainult toodetega: “Otsime pidevalt võimalusi, kuidas vähendada jäätmeteket, tõsta logistika efektiivsust ja suurendada materjalide korduskasutust. Plasttrumlite tagastusprojekt on hea näide sellest, kuidas vähendada keskkonnamõju.”

Kui klient saab trumlid tagastada, liigub materjal edasi korduskasutusse või ringlusesse. Nii tekib ehitusobjektil vähem jäätmeid ja väärtuslik materjal püsib kauem kasutuses.

Hetkel käib pilootprojekt, mille edukust hakatakse hindama tagastatud trumlite hulga järgi. Petersoni ja Kitsingu sõnul on oluline mõista, kas kliendid on valmis uue lahenduse omaks võtma. Sellega tahetakse näha, kui palju see inimestele korda läheb. Kui tagastamine muutub sama loomulikuks kui puidust kaablitrumlite puhul, ongi eesmärk täidetud.

Kui pilootprojekt õigustab end nii klientide kui ka logistika vaatest, võib plastist kaablitrumlite tagastamisest kujuneda ehitussektoris uus tavapärane praktika. See oleks praktiline samm, mis aitab vähendada jäätmeteket ja hoida väärtuslikud materjalid kauem ringluses.